Botswana: erinevus redaktsioonide vahel

| valitsusjuhi_ametinimi = Asepresident

| valitsusjuhi_nimi = [[Mompati Merafhe]]

| iseseisvus = 30. september [[1966]]

| valuuta = [[Botswana pula|pula]] (BWP)

| märkused =

}}

'''Botswana''' (ametlik nimi '''Botswana Vabariik''') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Lõuna-Aafrika]]s. Kodanikud kutsuvad ennast "batswana" (ainsuses: motswana), eesti keeles kasutatakse sõnu tsvana või botswanalane. Varasem [[Suurbritannia]] [[protektoraat]] nimega Betšuaanamaa sai oma uue nime, Botswana, peale iseseisvumist 30. septembril 1966. Riik on nime saanud maa suurima etnose – [[tsvanad]]e järgi. Kuulub [[Rahvaste Ühendus|Rahvaste Ühendusse]]. Riigis on peetud vabasid ja demokraatlike [[valimised|valimisi]] alates iseseisvumisest.

 

 

Botswana on üks hõredamalt asustatud riike maailmas. Tegemist oli ühe vaeseima riigiga Aafrikas, 1966. aastal oli [[SKP]] elaniku kohta kohta umbes 70$. Peale iseseisvumist on Botswana palju muutunud, olles üks kiiremini kasvava majandusega riike maailmas. SKP (sisemajanduse kogutoodang) elaniku kohta oli 2012. aastal umbes 17 000$.<ref name=cia>{{cite web |author=Central Intelligence Agency |authorlink=Central Intelligence Agency |publisher=The World Factbook |title=Botswana |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bc.html|accessdate=22-04-2013}}</ref> Majandus, kus domineerib [[mäetööstus]], on tihedalt seotud Lõuna-Aafrika Vabariigiga. [[Turism]] on kiiresti kasvav majandusharu. Riigil on tugev [[esindusdemokraatia]] traditsioon.

 

 

==Ajalugu==

1964. aasta juunis kiitis Suurbritannia heaks ettepaneku demokraatliku isevalitseva Botswana asutamiseks. Valitsus kolis 1965. aastal [[Mafikeng]]i linnast Lõuna-Aafrika põhja provintsis värskelt asutatud [[Gaborone]]sse, mis asub Botswana piiri lähedal. 1965. aasta põhiseadus viis esimeste üldvalimiste ja iseseisvumiseni 30. septembril 1966. Vabadusliikumise juht [[Seretse Khama]] valiti esimeseks presidendiks. Tema valiti tagasi kaks korda. 1984 valiti presidendiks asepresidendina ametis olnud [[Quett Masire]]. Ka tema valiti ametisse tagasi kaks korda. Masire lahkus ametist 1998, tema järglaseks sai [[Festus Mogae]], kes valiti tagasi 2004. aastal. Presidendi ametikoht läks 2008. aastal üle [[Ian Khama]]le (esimese presidendi pojale), kes oli Mogae ajal asepresident ning varem töötas Botswana armee ülemana.

 

 

Botswanas on esindusdemokraatia, [[Botswana president]] on nii [[riigipea]] kui [[valitsuse juht]]. Valitsus teostab [[täidesaatev võim|täidesaatvat võimu]]. [[Seadusandlik võim]] kuulub nii valitsusele kui [[parlament|parlamendile]]. Peale iseseisvuse väljakuulutamist on riigi mitmeparteilises süsteemis domineerinud Botswana Demokraatlik Partei. [[Transparency International]]i andmetel on Botswana kõige vähem korrumpeerunud riik Aafrikas ning reastub sarnaselt Portugali ja Lõuna-Koreaga.<ref>Transparency International [http://www.transparency.org/news_room/in_focus/2008/cpi2008/cpi_2008_table 2008 Corruption Perception Index 2008]. Välja otsitud 23-07-09.</ref>

 

 

Botswana jaguneb 9 ringkonnaks:

# [[Keskringkond (Botswana)|Keskringkond]]

# [[Ghanzi ringkond]]

# [[Kaguringkond (Botswana)|Kaguringkond]]

# [[Lõunaringkond (Botswana)|Lõunaringkond]]

 

Aastal [[2001]]. liideti [[Ngamilandi ringkond]] ja [[Chobe ringkond]] Looderingkonnaks.

 

 

Riigi maastik on valdavalt lame, [[kiltmaa]] sarnane. [[Kalahari kõrb]] võtab enda alla 70% riigi maismaast. [[Okavango delta]], mis on üks maailma suurimaid sisemaa deltasid, asub loodes.

 

[[Limpopo]] jõgikond, mis asub osaliselt Botswanas, annab ühe oma lisajõe Notwane kaudu läbi Gaborone paisu pealinnale vett. [[Chobe]] jõgi asub põhja pool ning on piiriks Botswana ja Namiibia vahel.

 

Botswanas on mitmekülgne loodus. Lisaks deltale ja kõrbe piirkondadele on ka [[rohumaa]]d ja [[savann]]id, kus leidub [[gnuu]]sid, [[antiloop|antiloope]] ning teisi imetajaid ja lindusid. Põhja-Botswanas on üks vähestest ohustatud liigi [[hüäänkoer]]te alles jäänud suurtest populatsioonidest. [[Chobe rahvuspark|Chobe rahvuspargis]] on maailma suurim [[aafrika elevant]]ide kontsentratsioon. Pargi pindala on 11 000 km2 ja seal elutseb 350 linnuliiki.

Chobe rahvuspark ja Moremi kaitseala (Okavango deltas) on suured turistiatraktsioonid. Leidub ka eraomanduses olevaid kaitsealasid ning ka näiteks ninasarvikutele ja flamingodele spetsialiseerunud varjupaikasid.

 

 

Valitsus omab 50% [[Debswana]]st, suurimast teemante kaevandavast firmast Botswanas.<ref name=botswana>{{Cite news|url=http://www.nytimes.com/2008/08/09/business/worldbusiness/09nocera.html?ref=business|title=Diamonds are Forever in Botswana|accessdate=15-03-2010| date=8. august 2008 |author=Joe Nocera|work=[[New York Times]]}}</ref> Mineraalsed maavarad annavad umbes 40% riigituludest.<ref name="worldbankbotswana">{{cite web| url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/BOTSWANAEXTN/0,,menuPK:322821~pagePK:141132~piPK:141107~theSitePK:322804,00.html | title=Botswana Country Brief | publisher=World Bank }}</ref> Mitmed rahvusvahelised kaevanduskorporatsioonid on rajanud oma piirkondlikud peakorterid Botswanasse, otsides teemante, kulda, uraani, vaske ja isegi õli ning saanud positiivseid tulemusi. Valitsus teatas 2009. aasta alguses, et nad püüavad muuta oma majanduslikku sõltuvust teemantidest, kuna on tõsiselt mures, et teemandid saavad Botswanas järgmise kahekümne aasta jooksul otsa.

 

==Välislingid==

* [http://www.gov.bw/ Ametlik kodulehekülg] (''inglise ja tsvana keeles'')

 

{{Rahvaste Ühendus}}

{{Aafrikariigid}}

{{Coordinate |NS=-21.76666667 |EW=24.03333333 |type=country |region=BW}}

 

[[Kategooria:Riigid]]

[[Kategooria:Botswana| ]]