Anna Raudkats: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
materjali lisamist ja toimetamist
1. rida:
'''Anna Raudkats''' ([[23. veebruar]] [[1886]] [[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka vald]], [[Tartumaa]] – [[12. aprill]] [[1965]] [[Tapa]]) oli eesti võimlemisõpetaja ja [[rahvatants]]upedagoog, eesti esimene rahvatantsukoguja ja rahvatantsuterminoloogia rajajaid. [[Tuljak (tants)|Tuljaku]] autor.
 
== Elulugu ==
Anna Raudkats lõpetas [[1901]]. aastal Tartu saksa erakooli ja [[1915]]. aastal [[Helsingi Ülikool]]i võimlemisinstituudi. Ta oli Eesti esimesi kõrgharidusega võimlemisõpetajaid.
Anna Raudkats, sünninimega Johanna Natalie Elisabet Raudkats, on pärit Tartu lähedalt [[Piiskopi mõis]]ast. Tema isa oli ametilt raudtee vanemkonduktor ja ema töötas mõisa piimamajanduse juhatajana.<ref name="PärnuPM">[http://www.parnupostimees.ee/392218/eesti-rahvatantsu-sarav-legend-anna-raudkats-ja-parnu/? "Eesti rahvatantsu särav legend Anna Raudkats ja Pärnu"] Pärnu Postimees, 22. veebruar 2011</ref>
 
Oma haridusteed alustas ta [[Ropka ministeeriumikool]]is. [[1901]]. aastal lõpetas ta Tartu A. Grassi saksa eragümnaasiumi ja sooritas kaks aastat hiljem saksa keele koduõpetaja eksami. Järgnevad paar aastat töötas Raudkats koduõpetajana [[Viiburi]]s ja [[Peterburi]]s. Tagasi Tartusse jõudis ta 1905, kus jätkas koduõpetajana ning sooritas peagi lisakatsed prantsuse keeles.<ref name="PärnuPM" />
Ta töötas Peterburis, Viiburis, Tartus ja Pärnus kodukooliõpetajana ning 40 aastat - [[1952]]. aastani - Tallinna koolides, [[Tallinna Ülikool#Tallinna Õpetajate Seminar ja Tallinna Pedagoogium|Tallinna Õpetajate Seminaris]] ja [[Tallinna Ülikool#Tallinna Õpetajate Seminar ja Tallinna Pedagoogium|Tallinna Pedagoogiumis]] ning [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Kuressaare keskkoolis]] kehalise kasvatuse ja rahvatantsuõpetajana.
 
Edasi suundus Raudkats Pärnusse, kus Pärnu Eesti kooliseltsi progümnaasium otsis saksa ja prantsuse keele õpetajat. Ajutiselt täitis ta seal ka gümnastika ettevalmistusklassi õpetaja rolli. Samuti õpetas Raudkats mitmesuguseid mänge ja tantse ning pani kokku esinemiskavu koolipidudele. Lisaks liitus ta [[Pärnu kooliselts]]iga, kus laulis segakooris, kuulus kõnekomisjoni, oli peotoimkonna kirjatoimetaja, seltsi lasteaia juhatuse liige ja eelgümnaasiumi vaesematele õpilastele abiandmise toimkonna liige.<ref name="PärnuPM" />
Anna Raudkats kogus ja avaldas tantsu- ja mängukirjeldusi - ühtekokku 8 raamatut.
 
Alates 1908. aastast osales ta karskusseltsi [[Valgus (karskusselts)|Valgus]] tegevuses ning asutas seltsi juurde naissektsiooni. Seal õpetas Raudkats koos instruktoriga Soomest ujumist ning korraldas naistele turnimist ja mänge.<ref name="PärnuPM" />
Ta on seadnud tantsudeks mitmeid rahvaviise: "[[Tuljak]]u", "[[Kaera-Jaan]]i", "[[Pulgatants]]u" ja teisi.
 
1911. aastal osales Raudkats Soomes [[Tampere]] lähedal naiste võimlemise, mängu ja ujumise kursustel. Sügisel 1912 astus ta sisse [[Helsingi Ülikool]]i. Õppingud sealses Alexandri nimelise ülikooli võimlemisinstituudis lõppesid 29. mail 1915.<ref name="PärnuPM" /> Nõnda sai Raudkatsist üks Eesti esimesi kõrgharidusega võimlemisõpetajaid.
Anna Raudkats oli Eesti II, V, VI ja VII [[Üldtantsupidu|üldtantsupeo]] aujuht.
 
Raudkatsi Helsingi ülikooli lõpusõrmusest tegi kunstnik A. Hansen [[1970]]. aastal [[sõlg|sõle]], millest sai rahvatantsijate [[talisman]]. Sõle südamikuks on sõrmus, selle ümber on kiri ''Oma tantsu hoidageme''. Seda on hoidnud [[Helju Mikkel]], [[Kristjan Torop]] ja [[Mait Agu]]. Praegu on talisman hoiul [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]is.
 
TaEdasi töötassuundus Peterburis,Raudkats Viiburis,Tartusse Tartusning jahiljem PärnusTallinnasse. kodukooliõpetajanaTa ningjätkas 40töötamist aastatkooliõpetajana -kuni [[1952]]. aastani. -Seejuures jõudis ta olla ametis ka Tallinna koolides, [[Tallinna Ülikool#Tallinna Õpetajate Seminar ja Tallinna Pedagoogium|Tallinna Õpetajate Seminaris]] ja [[Tallinna Ülikool#Tallinna Õpetajate Seminar ja Tallinna Pedagoogium|Tallinna Pedagoogiumis]]. ning1944–1957 oli ta [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Kuressaare keskkoolis]] algul kehalise kasvatuse ja rahvatantsuõpetajana ning hiljem raamatukoguhoidja.
 
Anna Raudkats kogus ja avaldas tantsu- ja mängukirjeldusi – ühtekokku 8 raamatut. Seejuures sooritas ta materjali kogumiseks mitmeid kogumisretki. Näiteks sõidud [[Setumaa]]le (1913), [[Kuusalu kihelkond]]a (1913) ja Saaremaale (1924).
 
Ta on seadnud tantsudeks mitmeid rahvaviise: "[[Tuljak]]u", "[[Kaera-Jaan]]i", "[[Pulgatants]]u" ja teisi.
 
Anna Raudkats oli Eesti [[II üldtantsupidu|II]], [[V üldtantsupidu|V]], [[VI üldtantsupidu|VI]] ja VII [[ÜldtantsupiduVII üldtantsupidu|VII üldtantsupeo]] aujuht.
 
Raudkats osales ka [[suusatamine|suusatamise]] populariseerimises ning korraldas mitmekümne osalejaga suusaretke Tartu külje alt [[Haaslava]]st [[Sinimäed|Sinimägededesse]].
 
Anna Raudkats suri 12. aprillil 1965 Tapal. Tema haud on [[Aegviidu]]l.
 
[[Pilt:Anna raudkatsi haud Aegviidu kalmistul.jpg|pisi|Anna Raudkatsi haud.]]
[[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts]] koos [[Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus]]ega, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega ja [[Eesti Folkloori Selts]]iga kuulutas [[2006]]. aasta Anna Raudkatsi aastaks.
29. rida ⟶ 41. rida:
== Tunnustused ==
*[[1938]] Valgetähe V klassi teenetemärk
*[[1957]] ENSV[[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]]
 
==Mälestuse jäädvustamine==
*Mälestustahvel Aegviidus, Kastani tänav 17.
*Aastast 1994 antakse välja [[Anna Raudkatsi auhind]]a.
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Kirjandus==
*"Kes on Eesti rahvatantsude autor?" - ''Kaja'', 27. mai 1934, nr. 122, lk. 3.
*[[Richard Tõnnus]]. ''Anna Raudkats oma ajas''. Tallinn: Eesti Raamat, [1991]. ISBN 5450016271
 
== Välislingid ==
* [http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Anna_Raudkats Biograafia] [[ESBL]]-is
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/rahvatantsumemme-juubel-anna-raudkats-75 Rahvatantsumemme juubel. Anna Raudkats 75] Eesti Raadio, 1961
 
{{JÄRJESTA:Raudkats, Anna}}