Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
39. rida:
Mõni päev hiljem hakkasid ilmuma ka esimesed vastureaktsioonid kultuuri- ja kunstitegelastelt, kes avaldasid kunstimuuseumile ja kuraatorile toetust. Kriitikat vaidlustas ka enim kritiseeritud videote autor Artur Żmijewski Eesti Televisioonile antud intervjuus, öeldes: "Me mälestame mineviku sündmusi ja see ei ole passiivne mälestamine, vaid selle aktiivne vorm. Eesmärk ei ole kedagi provotseerida. Alati on neid, kes tunnevad, et neid provotseeritakse, kuid see ei olnud minu eesmärk."<ref name="autor">[http://kultuur.err.ee/v/964e50c1-80f5-4808-ab1d-a4c3cf2f7fa9 "Holokaustivideote autor AK intervjuus: minu tööd on valesti mõistetud"] ERR, 11.02.2015</ref> Näituse toetajate ning videote eemaldamise vastastena on sõna võtnud näiteks [[Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum]]i juhatuse liige [[Anders Härm]], kunstnik [[Kiwa]]<ref name="kiwa">[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/489502c9-0482-4181-aad2-cbcb3cf178dc "Kiwa manifest: tagasi keskaega"] ERR, 12. veebruar 2015</ref>, kunstnik [[Jaan Elken]], näitusel teosega esindatud kunstnik [[Marko Mäetamm]], semiootik [[Mihhail Lotman]], endine kultuuriminister [[Rein Lang]], ajakirjanik [[Kadri Veermäe]] jpt.<ref name="kultuuriinimesi">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/a0a9c12c-cc0e-46b1-ba63-a63f32239ff1 "Holokausti näitusele päitsete pähe panemine kurvastas Eesti kultuuriinimesi"] ERR, 15. veebruar</ref><ref name="härm">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/69bb9349-f202-4dc9-bc63-82f3126b5225 Anders Härm: tõlgendada ilusaid poeetilisi kujundeid antisemiitlikena on absoluutne liialdus] ERR, 12. veebruar 2015</ref><ref name="lubatavaks">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/92455000-3bde-4112-853b-0bb653e7d3be "Kultuuritegelased hindavad holokausti teema kunstis lubatavaks erinevalt pornograafiast"] ERR, 10. veebruar 2015</ref> Katseid diskussiooni lämmatada kritiseeris kunstnik Marge Monko: "Kunst, sealhulgas Żmijewski tööd ja Arteli kureeritud näitus tervikuna, on enamasti kriitikale avatud. Ometi otsustasid poliitikud diskussiooni kiiresti lämmatada, tõenäoliselt vältimaks rahvusvahelist skandaali ja lootes tüütu teemaga kiiresti ühele poole saada."<ref name="Monko" /> Aastast kokkuvõtet tehes kirjutas lavastaja [[Mart Koldits]]: "Kõige õudsem näide minu jaoks oli Tartu kunstimuuseumi lugu. Seal esitati eeskujulikke kaasaegse kunsti videoid ja järsku tekib selline hüsteeria, et need sisuliselt keelatakse ära. Aastal 2015 on meil kaasaegse kunsti näitusel kunstitsensuur. Need teosed on Euroopas ringi rännanud ja midagi pole juhtunud."<ref>Mart Koldits [http://kultuur.postimees.ee/3109265/mart-koldits-meil-on-seljataga-valus-aasta "Meil on seljataga valus aasta"] Postimees, 2. märts 2015</ref>
[[Kumu]] direktor [[Sirje Helme]] kommenteeris [[ETV]] saates "[[Terevisioon]]" asja nii: "Debatt ei saa olla selles, kas see on kunstiteos või mitte. Küsimus on siin selles, kui kaugele võib kunstiteos oma vabaduses minna, et üht või teist asja puudutada väga teravalt. (...) Minu meelest on niimoodi, et demokraatlikel vabadustel tõepoolest peaaegu piire ei ole, aga on paar asja kokku lepitud, mida ei tohi puudutada, ja üks neist on kindlasti holokaust. Nii et küsimus ei ole üldse selles, kas see on hea või halb kunstiteos. Küsimus on selles, et ta on puudutanud teemat, mis on üldiselt nii Euroopas kui Ameerikas kulutatud tabuks. (...) See on poliitiline maailm, mitte kunstimaailm. See ei puuduta palju kunstimaailma minu meelest." Anders Härm vastas: "Mina arvan, et tegelikult ikkagi sellist lausreeglit ei ole. Ei ole tegelikult medialiseeritumat teemat kui Holokaust, kui me räägime Teise maailmasõja kontekstis toimunud toimunud õudustest. Tegelikult ka John Smithi teos mingis mõttes holokausti hollivudiseerumisele ka viitas. Sellest on rääkinud [[Jean Baudrillard]] esimesena, seejärel [[Umberto Eco]], kuidas Hollywood tegelikult ei lase juutidel andeks anda ja sakslastel andeks saada seda kuritegu." Sirje Helme ütles: "Küsimus on minu meelest oluliselt must-valge. Ma jään selle juurde, et siin pole midagi tegemist kunstiga, tema esteetiliste kriteeriumidega, tema tundlikkusega. Siin on küsimus sellest, et on sakraliseeritud üks teema, mida tohivad käsitleda ainult teatud inimesed."<ref name="härm" />
Tartu Kunstimuuseumi raamatukogu ja arhiivide hoidja [[Peeter Talvistu]] hinnangul näitab meediaskandaali kulg, et tegu on puhtpoliitiliste reaktsioonidega: "Kõigel sellel, mida ma eelnevalt kirjeldanud olen, pole kunsti ja sõnavabadusega mitte mingisugust pistmist. Kõik väljaütlemised ja otsused on olnud poliitilised."<ref name="Talvistu">Peeter Talvistu [http://pluss.postimees.ee/3096327/peeter-talvistu-uhest-poliitilisest-vahejuhtumist-ja-kunstist "Ühest poliitilisest vahejuhtumist … ja kunstist"] Postimees, 21. veebruar 2015</ref> Poliitilise kunstiga Eestit ka rahvusvahelisel tasandil esindanud kunstniku [[Kristina Norman]]i arvates ületas Artur Zmijewski videos "80064" küll eetikapiire, kuid ka kuraator ei oleks tohtinud teost näituselt eemaldada: "Mina mõistan sisimas sellise vägivalla hukka ja tunnen, et siin on eetika piirid ületatud. Sellele vaatamata on minu seisukoht, et kuraatori tsensoriotsus teos kõrvaldada ei andnud vaatajale võimalust seda teost näituse ja tegelikult ka Eesti ajaloolises ja ühiskondlikus kontekstis näha." Samuti tulnuks Normani meelest panna rohkem rõhku teoste konteksti avamisele Eesti publiku jaoks: "ma ei usu, et seda küsimust saab produktiivsel ja mõistlikul moel esitada väljaspool kunsti, olemata kursis konteksti ja traditsiooniga, kuhu asetub konkreetne teos või väljendus. Või olemata valmis seda konteksti tõsiselt võtma."<ref name="Norman">Tarmo Jüristo, Kristina Norman [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstist-siin-ja-sealpool-eetikapiire/ "Kunstist siin- ja sealpool eetikapiire"] Sirp, 13. märts 2015</ref>
Hilisemas diskussioonis võrreldi näitust selliste samal ajal poliitilise kunsti küsimusi tõstatanud teoste ja juhtumitega nagu Eesti päritolu USA helilooja [[Jonas Tarm]]i heliteose esituse ärajätmine New Yorgis, kuna selles oli tsiteeritud Natsi-Saksamaa üht muusikalist sümbolit "[[Horst Wessel Lied]]", Eesti teatri [[NO99]] muusikal "[[Savisaar (muusikal)|Savisaar]]", samuti Kristina Normani varasema teosega "[[Kuldsõdur]]".<ref name="Norman" />
==Viited==
| |||