Redaktsioon: 28. detsember 2014, kell 20:03 redigeeri Marrik~etwiki (arutelu \| kaastöö) 2 muudatust +pilt ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. märts 2015, kell 15:26 redigeeri eemalda 2001:7d0:8985:d201:51da:a474:8c49:5f66 (arutelu) äl Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''Vihm''' on vedel [[sademed\|sadu]], vastandina mittevedelatele sademetele nagu [[lumi]], [[rahe]] ja [[lobjakas]]. Vihma tekkeks on vaja, et paksus [[atmosfäär]]ikihis maapinna lähedal ületaks temperatuur vee ~~sulamispunkti~~sulamispunktöpöli. Planeedil [[Maa (planeet)\|Maa]] on vihm atmosfääris leiduva [[veeaur]]u [[kondenseerumine]] [[vee]][[tilk]]adeks, mis on piisavalt rasked, et kukkuda ning sageli ka maapinnale jõuda. Õhu [[küllastumine\|küllastumiseni]], mis on vajalik vihmaks, võivad viia kaks tõenäoliselt koos toimivat protsessi: õhu jahenemine ja veeauru lisandumine õhku. [[Virga]] ehk sajujooned on sadu, mis hakkab maa suunas langema, kuid aurustub enne maapinnale jõudmist; see on üks viis, kuidas õhk võib veeaurust küllastuda. Sademed moodustuvad, kui veetilgad [[pilv]]es põrkuvad omavahel või [[jääkristall]]idega. Vihmapiiskade suurus varieerub lamedatest, pannkoogilaadsetest suurtest tilkadest väikeste kerakujuliste tilkadeni. Vihma peamine tekkemeetod on [[õhuniiskus]]e liikumine kolmemõõtmelistes temperatuuri- ja niiskuskontrasti tsoonides, mida tuntakse [[ilmafront]]ide nime all. Kui on piisavalt niiskust, mis liigub ülespoole, langeb sadu [[konvektsioonipil]]vedest (milles on tugev liikumine ülespoole) nagu [[rünksajupilv]]ed (''cumulonimbus''; äikesetormid), mis võivad moodustada kitsaid [[vihmariba]]sid. Mägedes võib tihe sadu tekkida paikades, kus mööda mäekülge üles liikuv õhuvool on võimalikult tugev maastiku tuulepealsel küljel kõrgusel, kus õhuniiskus kondenseerub ja langeb vihmana mäenõlvadele. Mägede tuulealustel külgedel võib esineda [[kõrbekliima]], kuna allanõlva liikuv õhuvool kuumutab ja kuivatab [[õhumass]]i. [[Mussoon]]e põhjustava [[intertroopiline konvergentsitsoon\|intertroopilise konvergentsitsooni]] liikumine toob [[savann]]idesse [[vihmahooaeg\|vihmahooaja]]. Suuremas osas maailmas on vihm peamine [[Magevesi\|magevee]]allikas, mis loob eluks vajalikud tingimused mitmesugustele [[ökosüsteem]]idele, annab vett [[hüdroelektrijaam]]adele ja [[niisutus]]süsteemidele. Vihma hulka mõõdetakse [[sadememõõtja]]ga, seda hinnatakse aktiivselt [[ilmaradar]]ite ja passiivselt [[ilmasatelliit]]ide abil.

Vihm: erinevus redaktsioonide vahel