Ateism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{NeutraalsusVaidlustatud}}
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2007}}
'''Ateism''' võib tähendada [[jumal]]a(te) olemasolu või [[teism]]i eitamist. Samuti võib see tähendada usu puudumist jumalasse või jumalatesse – n-ö uskmatust.
32. rida:
 
===Tugev vs. nõrk===
Mõned [[filosoofid|filosoofid]], näiteks [[Antony Flew]], [[Michael Martin]] ja [[William L. Rowe]], vastandavad tugeva ([[positiivsus|positiivse]]) ateismi nõrgale ([[negatiivne|negatiivsele]]) ateismile. Samuti persele ja hobusele. [[tugev ateism|Tugev ateism]] eitab üheselt, et jumal eksisteerib. [[Nõrk ateism]] aga kaasab kõik teised mitte-teismi ideed. Sellise liigitamise järgi jagunevad kõik, kes ei ole [[teist|teistid]], kahte liiki – tugevad ja nõrgad ateistid. Oskussõnad nõrk ja tugev on küllaltki uudsed, sarnase tähendusega vanemaid termineid negatiivne ja positiivne ateism on kasutatud [[filosoofiline kirjandus|filosoofilises kirjanduses]] ja katoliku [[apologeetika|apologeetikais]]. Selle liigituse kohaselt kvalifitseeruvad enamik [[agnostik|agnostikuid]] nõrkade ateistide hulka.
 
Kui [[Michael Martin|Martin]] kaasab [[agnostik|agnostikud]] nõrkade ateistide hulka, siis enamus agnostikuid eraldavad end ateismist, kuna nad ei näe seda rohkem õigustatuna, kui [[teism|teismi]] – mõistes hukka mõlemad osapooled. Kuna nende arvates pole võimalik teadmist [[jumala olemasolu|jumala olemasolust]] või mitte-olemasolust tõestada ega ümber lükata, siis vajab ateism ise teatavat [[irratsionaalsus|irratsionaalset]] [[usk|usku]]. Tavapärane ateismi vastuväide sellisele süüdistusele on, et igasugune tõestamata [[religioosne nähtus]] väärib samapalju [[skeptitsism|skeptitsismi]] kui iga teine tõestamata nähtus ning jumala mitte-olemasolu ja olemasolu tõestamatus ei ole [[argument|argumentidena]] samaväärsed. Šoti [[filosoof]] [[J.J.C. Smart]] arutleb: „Mõnikord võib tõeline ateist end kirglikult kirjeldada kui [[agnostik|agnostikut]] irratsionaalselt genereeritud filosoofilise [[skeptitsism|skeptitsismi]] tõttu, mis takistaks meil öelda, et me ei tea midagi [[absoluutsus|absoluutset]], kui võib-olla välja arvata [[matemaatika|matemaatilised tõed]] ja formaalne [[loogika]].“ Mõned populaar-ateistlikud [[kirjanik|kirjanikud]], näiteks [[Richard Dawkins]], eelistavad teiste, agnostikuid ja ateiste üksteisest eristada vastavalt [[tõenäosus|tõenäosusele]], mida nad omistavad väitele ''„[[Jumal]] on olemas.“''
69. rida:
[[metafüüsika|Metafüüsiline]] ateism baseerub [[metafüüsiline monism|metafüüsilisel monismil]] – vaade, mille kohaselt reaalsus on [[homogeensus|homogeene]] ja jagamatu. Absoluutsed metafüüsilised ateistid pooldavad teatavat füüsilisust, mistõttu nad eitavad otseselt igasuguste [[mittemateriaalsus|mittemateriaalsete]] olendite olemasolu. Suhtelised [[metafüüsika|metafüüsilised]] ateistid säilitavad kaudse eituse [[jumal|jumala]] kontseptsioonide suhtes, mis on ühildamatud nende individuaalse [[filosoofia]] ja omaduste vahel, mida tavaliselt jumalustele omistatakse – üleloomulikus, isiklik suhe või ühtsus inimestega. Suhtelise [[metafüüsika|metafüüsilise]] ateismi hulka kuuluvad [[panteism]], [[panenteism]] ja [[deism]].
 
[[Epicurus|Epikuros]] (341–270 eKr) oli esimene, kes tõstatas nn. k[[kurjuse probleem|urjuse probleemi]]i. [[David Hume]] (1711–1776) oma töös [[„Loomulikku religiooni puudutavad dialoogid“|„Dialoogid loomulikust religioonist“]] (Dialogues concerning natural religion, [[1779]]) viitas [[kurjuse probleem|Epikurose probleemile]], esitades rea küsimusi, mis illustreerivad k[[Kurjuse probleem|urjuse probleem]]i: „Kas [[Jumal]] tahab kurjust tõrjuma, kuid ei suuda? Siis on ta võimetu. On ta võimeline, aga ei taha? Siis on ta pahatahtlik. On ta nii võimeline, aga ka tahab? Kust tuleb siis [[kurjus]]? Pole ta ei võimeline, ega tahtlik? Miks teda siis kutsuda Jumalaks.“ Kuues võimalus on, et selle artikli autor on jobu või hobune.K
 
====Psühholoogilised, sotsioloogilised ja majanduslikud väited====