Regionaalpoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
Regionaalpoliitikale pandi alus 1920. aastate lõpus [[Suurbritannia]]s ja [[Saksamaa]]l, kus regionaalpoliitikat kasutati loodusvarade efektiivsema kasutuse [[planeerimine|planeerimiseks]]. 1929. a [[ülemaailmne majanduskriis]] ja hilisem [[teine maailmasõda]] sundisid riike edaspidi rohkem majandustegevusse sekkuma, et regionaalseid erinevusi vähendada. 1930. aastatel soodustati näiteks Suurbritannias ettevõtete asumist kõrge [[tööpuudus]]ega aladele, et muuta piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi ühtlasemaks. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ja majandusele. Seda arusaama rakendati sõjajärgses [[Euroopa]]s laialdaselt kuni uue 1970. aasta majanduskriisini. <ref name=”Gauk 2014”>Martin Gauk. Regionaalpoliitika loengumaterjal.</ref>
 
Regionaalpoliitika vajadus seisneb asjaolus, et majanduslik tegevus on ruumis ebavõrdselt jaotunud ning selle tagajärjel on tekkinud selgesti nähtavad lahknevused jõukuses, rahvastiku ja majanduse tiheduses ning regionaalsete ja rahvuslikes majanduste struktuuris. <nowiki><ref name="Cohesion 2011”>Farole, T., Rodrigues-Pose, A., Storper, M. (2011). Cohesion policy in the European Union: growth, geography, institutions. Journal of Common Market Studies, 49 (5), 1089-11111089–1111</ref>
Regionaalpoliitika ja selle olemuse üle arutletakse viimastel kümnenditel palju, kuna majandusliku kasvu ebaühtlane ruumiline jaotus on pärast viimast 2008. aasta </nowiki>[[Suur majandussurutis|majanduskriisi]] veelgi suurenenud, eriti riikidesiseseid erinevusi vaadates. Kuigi sissetulekute ebavõrdsus 1990–2000 perioodil riikide vahel on vähenenud, siis riikide sees on see märkimisväärselt suurenenud. <nowiki><ref name="Garretsen 2013”>Garretsen, H., McCann, P, Martin, R., Tyler, P. (2013). The future of regional policy. Cambridge Journal of Regions, Economy and Society 6, 179-186179–186.</ref></nowiki>
 
On erinevaid [[regionaalareng|regionaalse arengu]] teooriaid ([[neoklassikaline majandusteooria|neoklassikaline]], [[keinslik majandusteooria|keinslik]], [[Evolutsiooniline majandusteooria|evolutsioonilised]], tsüklilised, [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad|marksistlikud]], üleminekuteooriad jpt), mis seletavad regionaalsete erisuste teket. Sellega seotult on ka erinevaid regionaalpoliitika lähenemisi, mis peaksid aitama regionaalseid erinevusi vähendada. <ref name="Pike 2006"> Pike, A., Rodrigues-Pose, A., Tomaney, J. (2006) Local and regional development. London: Routledge, 3-1223–122.</ref>
 
==Regionaalpoliitika muutunud kontekst==
29. rida:
Eestis tegeleb regionaalpoliitikaga Siseministeeriumi haldusalas olev regionaalminister. Regionaalministri koht uues, 2014. aastal loodud valitsusliidus, kaotati. Siseministeerium defineerib riigi regionaalpoliitikat kui "kogu riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks." <ref name="Siseministeerium 2014">Siseministeeriumi koduleht.https://www.siseministeerium.ee/?404.</ref>
 
Nõukogude perioodil oli regionaalpoliitika sisuliselt olematu. Pärast taasiseseisvumist tuli Eesti riigil toime tulla suurenenud regionaalsete erinevustega. Kuigi kohalikud omavalitsused ei suutnud 1990. aastate alguses oma arenguprobleeme ise lahendada, polnud regionaalpoliitika ja mahajäänud piirkondade aitamine uue valitsuse prioriteet. Peamine eesmärk oli ettevõtluse arendamine, teised prioriteetsed valdkonnad nagu puudulik infrastruktuur ja teenuste vähene kättesaadavus maapiirkondades jäeti kõrvale, peamiselt rahaliste vahendite puudumise tõttu. <ref name="Ristkok"> Ristkok, P., Jauhiainen, J., 1999. Development of RP in Estonia. Ainsaar, Mare (Toim.). RP and Migration (61 - 7861–78). Tartu University Press, Tartu.</ref>
 
1994–1998 toimus Eesti regionaalpoliitika euroopastumine. Lisaks riigieelarvele finantseeriti regionaalpoliitika elluviimist mitmetest Euroopa Liidu fondidest. Loodi mitmeid uusi regionaalse programme, mis olid kindlatele regioonidele suunatud, et arenguerinevusi ja regionaalprobleeme vähendada. Rahajagamise vastutus anti maakondadele, kes vahendasid seda kohalikele omavalitsustele. [[Maavalitsus]]ed vastutasid ka valdkonnapoliitikate koordineerimise eest, näiteks avalikud teenused, strateegiline planeerimine, turismi ja ettevõtluse arendamine. Seega regionaalpoliitikaga seotud otsused ja finantseerimine [[detsentraliseerima|detsentraliseeriti]].<ref name="Ristkok"/>
38. rida:
Eesti regionaalsete erinevuste suurenemist ja rahvastiku koondumist keskuste ümber võib näha alljärgneval joonisel, kus on näidatud rahvaarvu muutust 2000–2011 rahva- ja eluruumide loenduse alusel (Statistikaamet 2011:
 
[[File:Rahvaarvu muutus 2000 - 2011 rahva - ja eluruumide loenduse alusel (Statistikaamet 2011).jpg|Rahvaarvu muutus 2000 - 2011 rahva - ja eluruumide loenduse alusel (Statistikaamet 2011)]]
 
==Vaata ka==