Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest: erinevus redaktsioonide vahel

'''"Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest"''' on [[Tartu Kunstimuuseum]]is [[7. veebruar]]ist [[29. märts]]ini [[2015]] toimuv [[näitus]]<ref name="muuseum" />, mis on teadaolevalt esimene [[holokaust]]iteemaline [[kunstinäitus]] Eestis<ref name="esimene">[http://www.muurileht.ee/eesti-esimene-holokaustiteemaline-kunstinaitus/ "SEL LAUPÄEVAL AVATAKSE EESTI ESIMENE HOLOKAUSTITEEMALINE KUNSTINÄITUS"] Müürileht, 3. veebruar 2015</ref>. Teemakäsituse tõttu pälvis [[Rael Artel]]i kureeritud näitus laia tähelepanu Eesti ühiskonnas ning Eesti ja rahvusvahelises meedias, kutsudes esile eriarvamusi ning algatades debati nii holokausti kajastamise kui ka [[sõnavabadus]]e, [[tsensuur]]i ja [[enesetsensuur]]i üle kunstis. Algselt oli näitusel üleval 8 tööd kaasaegsest kunstist, neist 1 Eesti kunstnike ja 7 Poola (sh 1 Poola-Iisraeli) kunstnike omad; kohe näituse avamise järel alanud avaliku kriitika tagajärjel piirati alguses ligipääsu kahele teosele ning hiljem eemaldati need näituselt.

 

 

==Videote eemaldamine näituselt==

"Minu Poola" avati laupäeval, 7. veebruaril<ref name="muuseum" />. Teisipäeval teatas Tartu Kunstimuuseum, et ligipääs kahele enim kritiseeritud videole piiratakse, nii et neid võib näha ainult külastaja otsesel soovil ja pärast kuraatori kirjaliku selgitusega tutvumist. Ühtlasi vabandas muuseumidirektor Artel kõigi ees, keda väljapanek on riivanud.<ref name="vabandust">[http://tartu.postimees.ee/3086437/tartu-kunstimuuseumi-direktor-palume-vabandust-koigilt-keda-valjapanek-on-riivanud "Tartu kunstimuuseumi direktor: palume vabandust kõigilt, keda väljapanek on riivanud"] Postimees, 10. veebruar 2015</ref> Kultuuriministeeriumis toimunud arutelu järel, millel osalesid kultuuriminister [[Urve Tiidus]] ja [[Eesti Juudi Kogukond|Eesti Juudi Kogukonna]] esindajad, ning mille järel kultuuriminister Tiidus samuti näitust solvavaks nimetas, otsustas muuseum teosed näituselt eemaldada.<ref name="arutelul">[http://www.postimees.ee/3088427/ministeeriumis-toimunud-arutelul-leiti-et-holokaustiteemaline-naitus-on-solvav "Ministeeriumis toimunud arutelul leiti, et holokaustiteemaline näitus on solvav"] Postimees, 11. veebruar 2015</ref>

 

Kuna esmaspäeval ja teisipäeval oli muuseum suletud ning teosed eemaldati juba kolmapäeva pärastlõunal, jõudis kõnealuste videotega tutvuda vaid väike osa näituskülastajatest. Seetõttu ei olnud enamik debatis osalejaid teostega tuttav või tundis neid vaid uudistes näidatud lõikude ja ümberjutustuste põhjal.{{lisa viide}}

 

==Teosed ja kunstnikud==

* [[Yael Bartana]] videos "Unistused ja õudusunenäod" (“Mary Koszmary”, 2007) kõneleb poliitik inimtühjale rohtunud staadionile, kus on vaid käputäis skaute või pioneere, juutide ja poolakate leppimisest ning vajadusest juutide naasmise järele, et taastada Poola kultuuriline mitmekesisus ja luua ühine tulevik.<ref name="kataloog">[http://tartmus.ee/files/wordpress/wp-content/uploads/2015/02/Minu_Poola_A5_32lk_preview_final.pdf Näituse kataloog] (PDF)</ref>

* [[Zbigniew Libera]] foto sarjast "Residendid" (2003) kujutab naeratavaid inimesi analoogsetes asendites inimestega tuntud fotolt vangidest Auschwitzi vabastamise aegu.<ref name="kataloog" />

 

==Vastukaja==

Avamispäeval külastas näitust "Minu Poola" [[ETV]] saate "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" tegijate palvel Tartu juudi kogukonna esinaine [[Ilona Smuškina]], kelle hinnangul oli see emotsionaalselt väga ebameeldiv: "Ma ei saanud vaadata rohkem kui 3 sekundit seda videot, kus näidati seda gaasikambrit. Aga see vaene vanamees, keda piinati Auschwitzis, praegu piinab teda see sama noormees, kes tegi selle kunstiteose."<ref name="keelatud">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/naitus/917d7a19-0d8a-4652-b3f5-2ddcaedec9b8 Tartus avatud holokaustinäitusel "Minu Poola" näidatakse ka Saksamaal keelatud töid] ERR, 6. veebruar 2015</ref> Seejärel võttis ajakirjanduses sõna [[Eesti Juudi Kogukond|Eesti Juudi Kogukonna]] esinaine, jurist [[Alla Jakobson]], kes teatas, et tunnevad ennast solvatuna, ei pea näitusel esitletud [[Artur Żmijewski]] videosid kunstiks ning nõuavad nende eemaldamist näituselt.{{lisa viide}} 10. veebruaril edastas Eesti Juudi Kogukond Eesti riigijuhtidele avaliku pöördumise, milles kirjutas: "Ilmselt oleks mõeldamatu [[Küüditamine|küüditamisele]] pühendatud näitusel näidata selleteemalist [[alastiolek|alastiolekuga]] videot. Miks holokausti suhtes tehakse erand, mida õigustatakse kunstivabadusega?"<ref name="vabandust" /> Näituse avamise järgset avaldust toetasid järgnevatel päevadel mitmed organisatsioonid ja poliitikud, kuid ka kultuuritegelased: Eesti eurosaadik [[Urmas Paet]], välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]], kultuuriminister [[Urve Tiidus]], kaitseminister [[Sven Mikser]], endine regionaalminister [[Vallo Reimaa]], Riigikogu esimees [[Eiki Nestor]], endine kultuuriminister [[Laine Randjärv]], endine Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]], [[Eesti Islami Kogudus]], [[Tartu linnavolikogu]] kultuurikomisjon, [[Krista Piirimäe]] jt. "Minu Poola" vastu suunatud kriitika pälvis kiirelt kajastust ja kordamist ka rahvusvahelises ajakirjanduses, eriti [[Venemaa]]l ja [[Iisrael]]is. Teiste seas on näitust nägemata seda kritiseerinud [[Wiesenthali keskus]]e juht [[Efraim Zuroff]].