Ruudi Toomsalu: erinevus redaktsioonide vahel

Ruudi, a-ni 1935 Rudolf T o m s o n (2. IV 1913 Tallinn – 3. VIII 2002 Tallinn), kergejõustiklane ja spordipedagoog. Lõpetas 1931 J. Westholmi gümn-i, õppis 1934–39 TÜ õigusteaduskonnas, 1939–40 USA-s Iowa ja 1945–46 New Yorgi ülikooli kehalise kasvatuse teaduskonnas, lõpetas 1949 TRÜ KKT. Pedagoogikaknd (1957). Sportimist alustas 1927, a-st 1929 jätkas Kalevi liikmena. Osales 1936 Berliini OM-il 100 m jooksus (eeljooksus 11,0 – 31. koht) ja kaugushüppes (eelvõistluselt edasi ei pääsenud). EM-il tuli 1938 kaugushüppes 5-ndaks, 200 m eeljooksus oli 4. ja edasi ei pääsenud. Üliõpilaste MM-il sai 1937 kaugushüppes hõbeda ning 1935 100 m-s 6. ja kaugushüppes 8. koha. Oli 1935–38 SELL-i üliõpilasmängudel võidukas sprindis, kaugushüppes ja teatejooksus. 1933–38 oli indiv 15-kordne Eesti meister (100 m-s 6, 200 m-s 5 ja kaugushüppes 4 korral) ning 1931–38 7 korral Eesti meistreid 4 x 100 m teatejooksus, 1934 sprindis ka Eesti mängude võitjaid. Parandas 1933–37 100 m-s 2 korda (10,9 – 10,7), 200 m-s 6 korda (22,9 – 21,9) ning 60 m-s (7,0), 150 m-s (16,2), 200 m tõkkejooksus (26,8) ja kaugushüppes (7.41,5, Euroopa 1937. a edetabeli 7. tulemus) korra Eesti rekordit. 8 korral oli Eesti rekordi püstitajaid teatejooksus. Isiklikke rekordeid: 400 m 50,6 (1937), 110 m tõkkejooks 15,9 (1938), kolmikhüpe 14.35 (1939). Tuli USA mv-tel kolmikhüppes 1941 3. (13.93,5) ja 1942. 2. (13.73) kohale. Kuulus 14 korda Eesti koondisse. Töötas 1933–35 Tallinna 1. politseijaoskonnas kordniku ja kantseleiametnikuna, 1936–39 ESK büroos asjaajajana. Oli 1946–50 TRÜ KKT õppejõud, 1950–53 TPI kehalise kasvatuse kateedri assistent, 1953–58 Tallinna NSK kergejõustikutreener, 1958–59 ENSV Spordikomitee vanemtreener, 1960–76 TPI kehalise kasvatuse ja spordi kateedri õppejõud (a-st 1965 dots). Õpilasi: Erich Veetõusme, Bruno Junk, Uno Liiv, Endel Küllik, Ülo Laaspere, Ülo Iter, Aavo Luigela, Ramon Lindal, Andrus Möll. Tegutses kohtunikuna (1956 ülel kat) ning oli Tallinna staadionide ja spordihallide rajajaid. Kuulus Kergejõustikuföd-i presiidiumi (aseesimehena ja treenerite nõukogu esimehena). Oli Eesti-Soome esimese sõjajärgse maavõistluse (1957) algatajaid ja peakohtunik. Avaldas nii kodu- kui ka välismaal teaduslikke ja spordiajaloolisi uurimusi, koostas kergejõustikuõpikuid, tegi kaastööd Eesti Spordimuuseumile. ENSV tnl sporditegelane (1965). EOK (1992), Kalevi (1963), Kergejõustikuliidu juhatuse (1990) ja Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige (1992). Valgetähe V klassi teenetemärk (1998). T: Kergejõustiku õpperaamat (1937, autoreid), Kergejõustik (1948), Kergejõustik (1956, koostaja ja autoreid), Rekordid ja kehalised võimed (1972, koostaja ja autoreid), Tähetund (1990, autoreid), Üks kevade ja üks suvi (1993), Möödunut meenutades (1999).