Tallinna ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
35. rida:
[[13. sajand]]il rajati linna ka kaks [[klooster|kloostrit]]: dominiiklaste [[Püha Katariina klooster]] ning naistsisterlaste [[Mihkli klooster]].
 
Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi – seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamutena. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Aastateks 1310–1320 oli Tallinna all-linn kujunenud välja oma änapäevasetänapäevase Tallinna vanalinna piires, ulatudes põhja pool kuni tänase Tolli tänavani ja [[Harju värav]]a ees asetsenud vallikraavini lõunaküljes. Loode-kagusuuunas piirnes linna hoonestus [[Tsistertslaste ordu]] ja [[Jutlustajate Vendade Ordu|Jutlustajate Vendade Ordu (dominiiklaste]] kloostri kruntidega.<ref>[[Rasmus Kangropool]], All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn XIV(XVIII)|]], Estopol, Tallinn 2003, lk 26</ref>
 
Peale Toompea ja all-linna eksisteerisid keskajal veel arvukad väljaspool linnamüüri asunud [[puitehitis]]tega [[eeslinn]]ad, mis on aga sõdades korduvalt hävinud. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks, kuid lisaks linnamüüriga piiratud asualale kuulus Tallinna linnale 83,5 hektari suurune maa-ala. Linnale kuuluvate maade ehk [[Tallinna saras|saras]]e kuuluvust linnale oli 1265. aastal kinnitanud Taani kuningas<ref>Andres Ideon, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1029/ideonandres.pdf?sequence=5 Eeslinnastumisest Tallinna linnastus], Tartu Ülikooli Bioloogia-Geograafiateaduskond Geograafia Instituut, Magistritöö lk 30</ref>.