Valga: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:89C1:F201:75C5:1F89:E281:949B (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil... |
||
1. rida:
'''Valga''' on maakonnalinn [[Lõuna-Eesti]]s [[Eesti]]–[[Läti]] piiril, [[Valga maakond|Valga maakonna]] [[halduskeskus]] ja Eesti kõige lõunapoolsem linn. Linn moodustab ühtse terviku kaksiklinn [[Valka]]ga, mõlemat läbib [[Pedeli jõgi]]. Ühine [[Valga raudteejaam|raudteejaam]] asub Eesti poolel. Elanikke on kokku ligi 20 000.
Valgat on esmakordselt mainitud [[1266]]. aastal nime '''Walk''' all [[Liivimaa ordu]] dokumentides seoses [[Maapäev (keskaeg)|maapäevade]] korraldamisega.
[[1584]]. aasta [[11. juuni]]l andis [[Poola kuningas]] [[Stefan Bathory]] Valgale asutamiskirja ja [[Riia õigus]]e. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks.
[[3. juuli]]l [[1783]] loodi [[Katariina II]] [[ukaas]]iga [[Balti provintsid]]ele uus halduskord ning [[Riia]] ja Võnnu ([[Cēsis]]e) maakonna kirdeosadest moodustati [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis]] ning linnast sai kreisilinn ehk maakonnakeskus.
Valga linnapea on [[Kalev Härk]].<ref>[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref>
== Elanike arv''' ''' ==
*1881: 4 200
*1897: 10 900
*1913: 16 000
*1922: 9 500
*1934: 10 800
*1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressbüroo andmed)
*1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressbüroo andmed)
*1959: 13 300
*1970: 17 000
*1979: 18 500
*1989: 17 700
*1990: 13 390 (1. jaanuar)
*2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
*2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
*2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
;Valga elanikkonna rahvuslik kffnd nhskjnfs fksnäan516sbxgdh oosseis rahvaloenduste andmetel
{| class="wikitable"
|-
!rowspan="2" |Rahvus
!colspan="2" |1970<ref>Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref>
!colspan="2" |1979<ref>Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref>
!colspan="2" |1989<ref>Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref>
!colspan="2" |2000<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
!colspan="2" |2011<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
|-
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
|-
|'''Kokku'''
| style="text-align:right;"|'''loll'''
| style="text-align:right;"|'''oled'''
| style="text-align:right;"|'''sa'''
| style="text-align:right;"|'''ha'''
| style="text-align:right;"|'''ha'''
| style="text-align:right;"|'''ha'''
| style="text-align:right;"|'''ha'''
| style="text-align:right;"|'''ha'''
| style="text-align:right;"|'''ha'''
| style="text-align:right;"|'''haaa'''
|-
|[[eestlased]]
| style="text-align:right;"|9635
| style="text-align:right;"|57,37
| style="text-align:right;"|10052
| style="text-align:right;"|54,41
| style="text-align:right;"|9383
| style="text-align:right;"|52,95
| style="text-align:right;"|8970
| style="text-align:right;"|62,63
| style="text-align:right;"|7886
| style="text-align:right;"|64,32
|-
|[[venelased]]
| style="text-align:right;"|5241
| style="text-align:right;"|31,21
| style="text-align:right;"|6164
| style="text-align:right;"|33,37
| style="text-align:right;"|6140
| style="text-align:right;"|34,65
| style="text-align:right;"|3913
| style="text-align:right;"|27,32
| style="text-align:right;"|3224
| style="text-align:right;"|26,29
|-
|[[ukrainlased]]
| style="text-align:right;"|554
| style="text-align:right;"|3,30
| style="text-align:right;"|766
| style="text-align:right;"|4,15
| style="text-align:right;"|720
| style="text-align:right;"|4,06
| style="text-align:right;"|421
| style="text-align:right;"|2,94
| style="text-align:right;"|386
| style="text-align:right;"|3,15
|-
|[[valgevenelased]]
| style="text-align:right;"|170
| style="text-align:right;"|1,01
| style="text-align:right;"|322
| style="text-align:right;"|1,74
| style="text-align:right;"|307
| style="text-align:right;"|1,73
| style="text-align:right;"|211
| style="text-align:right;"|1,47
| style="text-align:right;"|156
| style="text-align:right;"|1,27
|-
|[[lätlased]]
| style="text-align:right;"|382
| style="text-align:right;"|2,27
| style="text-align:right;"|448
| style="text-align:right;"|2,43
| style="text-align:right;"|456
| style="text-align:right;"|2,57
| style="text-align:right;"|334
| style="text-align:right;"|2,33
| style="text-align:right;"|262
| style="text-align:right;"|2,14
|-
|[[soomlased]]
| style="text-align:right;"|121
| style="text-align:right;"|0,72
| style="text-align:right;"|136
| style="text-align:right;"|0,74
| style="text-align:right;"|126
| style="text-align:right;"|0,71
| style="text-align:right;"|99
| style="text-align:right;"|0,69
| style="text-align:right;"|55
| style="text-align:right;"|0,45
|-
|muud
| style="text-align:right;"|692
| style="text-align:right;"|4,12
| style="text-align:right;"|586
| style="text-align:right;"|3,17
| style="text-align:right;"|590
| style="text-align:right;"|3,33
| style="text-align:right;"|375
| style="text-align:right;"|2,62
| style="text-align:right;"|292
| style="text-align:right;"|2,38
|}
[[Pilt:ValgaTrainStation.jpg|pisi|[[Valga raudteejaam]]]]
== Majandus ==
Valga on tähtis [[tööstus]]keskus. Töötleva tööstuse 7 ettevõtte käive oli 2012. aastal ligikaudu 50 miljoni € .
Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – ''Atria Eesti [[Valga Lihatööstus]]''.
Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.
== Ajalugu ==
[[Pilt:Shubert map - R07L05.jpg|pisi|Valga ümbrus [[Friedrich Theodor Schubert]]i topograafilisel kaardil 1850–1890]]
[[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valga linn ja ümbrus [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]]
{{Vaata|Valga ajalugu}}
Valgat on esmakordselt mainitud [[1266]]. aastal nime '''Walk''' all [[Liivimaa ordu]] dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. Keskajal oli Valga alev üks kahest kohast, kus kogunes [[Vana-Liivimaa]] [[maapäev]], teine oli [[Volmari]] [[Lätis]].
[[1286]]. aastast leidub sissekanne [[Riia]] linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. [[1296]]. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast pärit. Võib oletada, et Valga alevi algne nimi oli ''Walco, Walko, Walk''. Teise versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast "valketa", mis tähendas 'valge'. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava [[Pedeli jõgi|Pedeli jõega]]: Podel, Põdeli jne. Lõpuks jäi nimeks Walk, Valga, Läti poolel Valka.
[[11. juuni]]l [[1584]] andis [[Poola]] kuningas [[Stefan Bathory]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond]]a kuulunud Valgale asutamiskirja ja [[Riia linnaõigused]]. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks. Valga jäi [[Poola-Leedu]] valdustesse. [[17. aprill]]il [[1590]] kinnitas Poola kuningas [[Sigismund III]] Valga asutamiskirja teist korda.
[[1626]]. aastal läks Valga [[Rootsi aeg|rootslaste]] valdusesse. [[6. märts]]il 1626 kinnitas [[Rootsi]] kuningas [[Gustav II Adolf]] kõik Valga senised privileegid.
[[1710]]. aastal läks Valga [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] valdusesse. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1764]] kinnitas [[Venemaa keiser|keisrinna]] [[Katariina II]] järjekordselt Valga linna privileegid. [[3. juuli]]l [[1783]] loodi Katariina II [[ukaas]]iga [[Balti provintsid]]ele uus halduskord. Riia ja Võnnu ([[Cēsis]]e) maakonna kirdeosadest moodustati [[Valga kreis]], mis kuulus [[Liivimaa kubermang]]u. Nii sai Valgast kreisilinn ehk maakonnakeskus. [[1865]]. aastal ehitati linna ühekorruseline kõrge pool[[kelpkatus]]e, katuseakende ja tornikesega historitsistlikus stiilis [[Valga raekoda]]<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23320 Mälestised 23320, Valga Raekoda], Kultuurimälestiste riiklik register</ref>.
[[1903]]. aastaks oli Valgast saanud tähtis [[raudtee]]de keskus. Tänu sellele kasvas Valga linna elanikkond kiiresti. [[Valga raudteejaam]]a läbis neli raudteed:
*[[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] [[Pihkva–Riia raudtee|Pihkva–Valga–Riia raudtee]]
*laiarööpmeline [[Tartu–Valga raudtee|Valga–Tartu raudtee]]
*[[kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmeline]] [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]]
*kitsarööpmeline [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]
[[23. märts]]il [[1902]] valiti esimene eesti soost Valga linnapea: [[Johannes Märtson]].
[[1913]]. aastal oli Valgas 5 suuremat, üle 20 töötajaga tööstusettevötet, kus töötas 700 töölist, sealhulgas raudteetöökodades 500.
[[1914]]. aastal ehitati linna elektrijaam, võimsusega 270 kW.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus hõivasid linna Läti punased kütipolgud ja pärast nende taganemist Venemaale [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeerisid sakslased]] Valga [[1918]]. aasta jaanuaris. [[31. jaanuar]]il [[1919]] toimus Valga linna lähedal [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] kuulus [[Paju lahing]].
Eesti ja [[Läti]] iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis [[Suurbritannia|Briti]] kolonel [[Stephen Tallents|Stephen George Tallents]]. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. [[1. aprill]]il [[1927]] jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.
[[1. juuni]]l [[1922]] asutati [[Valga Muusikakool]], mis on koos [[Narva Muusikakool]]iga vanimaid muusikakoole Eestis.
[[1939]]. aasta [[1. september|1. septembril]] algas [[Teine maailmasõda]].
[[1940]]. aasta [[17. juuni]]l [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude Liit okupeeris]] ja [[6. august]]il [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)#Eesti annekteerimine|annekteeris]] Eesti.
[[9. juuli]]l [[1941]] hõivasid Valga [[Väegrupp Nord|Saksa okupatsiooniväed]]. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] vabanes Valga [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioonist]], mis asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|nõukogude okupatsiooniga]].
[[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]] toimusid [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvunud Eestis]] Valga linnavolikogu valimised. Alates [[1994]]. aastast toimuvad igal aastal [[11. juuni]]l, Valga linna sünnipäeva paiku, [[Valga linna päevad]]. Alates [[2005]]. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele [[Valga linna aukodanik]]u tiitel.
Seoses [[Schengeni leping]]uga liitumisega kõrvaldati [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] Valgas kõik [[piiripunkt]]id ja -tõkked.
[[Pilt:Valga raekoda.JPG|pisi|left|[[Valga raekoda]]]]
== Vaatamisväärsused ==
Valgas on [[klassitsism|varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis]] [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]] (ehitatud 1787–1816, arhitekt [[Christoph Haberland]]), kus asub [[Friedrich Ladegast]]i [[1867]]. aastal ehitatud [[Valga Jaani kiriku orel|Jaani kiriku orel]].
[[16. august]]il [[2013]] taasavati linnapargis [[Valga Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]].<ref>http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas</ref> Algne mälestussammas (autor [[Amandus Adamson]]) õhiti [[21. september|21. septembril]] [[1940]]. aastal nõukogude aktivistide poolt.<ref>http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika</ref>
==Haridus==
Esimesed andmed kooli olemasolust Valgas on pärit [[Poola aeg|Poola ajast]].
Järgmine teadaolev fakt on pärit aastast [[1788]], kui Valgas tegutses kool, mis andis keskhariduse.
19. sajandi lõpus oli linna koolivõrk küllalt hästi välja arenenud. Geograafilist asendit ja mitmerahvuselist elanikkonda arvestades tegutsesid eesti, läti, vene ja saksa õppekeelsed koolid. Aeglaselt kasvas eesti koolide osatähtsus.
Eesti Vabariigi algusaastatel töötasid Valga Poeglaste Gümnaasium, Valga Tütarlaste Gümnaasium, Vene Eragümnaasium, Läti Gümnaasium, Valga Tööstuskool, Õhtu Erakool, Valga Muusikakool, mitmed eestikeelsed algkoolid ja abialgkoolid, samuti juudi, läti, saksa ja vene algkoolid.
== Sõpruslinnad ==
{| cellpadding="10"
|- style="vertical-align:top;"
|
*{{riigi ikoon|Belgia}} [[Durbuy vald|Durbuy]], Belgia
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Hallsberg]], Rootsi
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Haparanda]], Rootsi
*{{riigi ikoon|Taani}} [[Kalundborg]], Taani
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Uusikaupunki]], Soome
||
*{{riigi ikoon|Poola}} [[Kobylnica]], Poola
*{{riigi ikoon|Poola}} [[Kościelisko]], Poola
*{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lübz]], Saksamaa
*{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Novgorod]], Venemaa
*{{riigi ikoon|Läti}} [[Valka]], Läti
||
*{{riigi ikoon|USA}} [[Oakland]], USA
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Orimattila]], Soome
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Tornio]], Soome
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Östhammar]], Rootsi
|}
== Pilte ==
<gallery>
Valga 02 08 2007.jpg|Eesti-Läti piiripunkt Valgas 2007. aastal
Valga südalinn.jpg|Valga südalinn
Valga Jaani kirik.jpg|[[Valga Jaani kirik]]
Valga õigeusu kirik.jpg|[[Valga õigeusu kirik]]
Ramsi vesiveski.jpg|[[Ramsi vesiveski]]
Valga katoliku kabel.jpg|Valga katoliku kabel
</gallery>
==Vaata ka==
*[[Valga Põhikool]]
*[[Valga Gümnaasium]]
*[[Valga Gümnaasiumi raamatukogu]]
*[[Valga muusikakool]]
*[[Valga/CKE Inkasso]]
*[[Valga FC Warrior]]
*[[Valga Cruising]]
*[[Valga Keskstaadion]]
*[[Valga raad]]
*[[Valga Käval]]
*[[Valga linnavolinike loend 1934]]
*[[Valga linnavolinike loend 1939]]
*[[Valga Jaani kirik]]
*[[Jumalaema Vladimiri pühakuju kirik]]
*[[Valga vangilaagri kalmistu]]
*[[Valga vana linnakalmistu]]
*[[Valga Tartu tänava kalmistu]]
*[[Valga Toogipalu kalmistu]]
*[[Priimetsa kalmistu]]
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonscat|Valga, Estonia}}
*[http://www.valgalv.ee/ Valga linna koduleht]
*[http://www.valgamv.ee/ Valga maakonna koduleht]
*[http://www.valgamaa.ee/ Valgamaa]
*[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga/valga.html/ Valga linna ajaloolised traditsioonid]
*[http://www.valgamaalane.ee/ Ajaleht Valgamaalane]
*[http://www.walk.ee/index_ee.html Ajaleht Walk (vene keeles)]
*[http://www.fallingrain.com/world/LG/30/Valka.html Valga kaartidel (ingliskeelne teave)]
*[http://www.geonames.org/maps/google_57.778_26.047.html Valga linn ja Valga Maakond kaartidel (ingliskeelne)]
| |||