Kuulmine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AllanPH (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Parandasin kirjavea.
1. rida:
'''Kuulmine''' ehk '''kuulmismeel''' (ingl. k. ''hearing, audition'') on võime eristada [[Heli|helilaineid]] nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt [[Kõrv|kõrva]]) abil<ref>"Kuulmine". 1990. Eesti Entsüklopeedia. 5. köide. </ref>. Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas [[Närviimpulss|närviimpulssideks]]. Kuna kuulmine eeldab mehhaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelele liigitatakse kuulmismeel [[mehhanosensatsioon|mehhanosensatsiooni]] alla (ingl. k. ''mechanosensation'').
 
Inimese kõrvaga kuuldav madalaim helisagedus on 16 - 20 Hz ning ülemine kuulmispiir ulatub noortel 20 000 Hz-ni, kuid vanaduses võib alaneda kuni 5000 Hz-ni. SuuimSuurim kuulmisteravus on inimestel 1000 ja 5000 Hz vahemikus, mis kattub suurel määral kõnehääles domineerivate helisageduste vahemikuga (~300 - 3500 Hz). Ka loomadel ühtib kuulmiselundi suurim tundlikkus liigiomaste häälitsuste omaga<ref>"Kuulmine". 1990. Eesti Entsüklopeedia. 5. köide. </ref>.
 
Kuulmist on võimalik täpsemalt mõõta [[Audiomeeter|audiomeetri]] abil.