|
Loogiline ateism väidab, et paljud erinevad jumala kontseptsioonid, nagu näiteks [[kristlus|kristlik]] [[jeesus|personaalne jumal]], on kirjeldatud [[loogika|loogiliselt]] vasturääkivate omadustega. Sellised ateistid esitavad deduktiivseid argumente [[jumal|jumala]] olemasolu kohta, mis kinnitavad ebakõlasid teatud omaduste vahel, nagu näiteks [[täiuslikus]] ja [[muutumatus]], isikupärasus(isikuline jumal) ja [[mittemateriaalsus|mittematerialistlik]] olend, [[täiuslikus]], [[looja]] olend, täielik headus, [[üleloomulikus]], [[õiglus]] ja halastus.
Ateistid arvavad, et maailma, nagu seda nemad kogevad ei saa lepitada [[teoloogia|teoloogide]] poolt kirjeldatud jumalaga. Nad ütlevad, et kõiketeadev, kõikhea ja [[kõikvõimsus|kõikvõimas]] [[Jumal]] ei ole vastav maailmale, kus esineb [[kurjus]], [[ebaõiglus]] ja kannatused. Sama argument on esitatud [[Siddhārtha Gautama]]'le, [[budism|budismi]]i asutajaleloojale. Ateistid toovad välja sekkuva ja [[looja|looja jumala]] eksisteerimisele viitavate tõendite puudumise ja [[teadus|teaduslikult]] üldtunnustatud tõendeid [[loodusseadused|loodusseaduslikult]] tekkinud ja kulgenud [[universum|universumi]] ja selles toimivate süsteemide kohta, nagu näiteks [[evolutsioon]], [[Suur Pauk]], [[Isaac Newton|Newtoni]] [[mehhaanika]] ja [[termodünaamika]] seadused.
====Antropotsentrilised väited====
[[aksioloogiaAksioloogia|Aksioloogiline]], või konstruktiivne, ateism hülgab [[jumala olemasolu]] [[humanism|humaansuse]], kui ''kõrgema absoluudi'' kasuks. Taoline ateismi vorm esitab [[humaansus|humaansust]] kui absoluutset [[eetika]] ja [[moraal|moraalsete]] väärtuste allikat ning soovitab inimestel moraalseid probleeme lahendada ilma Jumalata. [[Karl Marx|Marx]], [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], [[Sigmund Freud|Freud]] ja [[Jean-Paul Sartre|Satre]] kasutasid taolist väljendust, andmaks edasi sõnumeid vabastamisest, täielikust arengust ja aheldamata õnnest.
Kõige tavalisem [[krititsism]] ateismi vastu on olnud vastupidine – õiglase [[jumal|Jumala]] eitamine viib inimeste moraalse [[relativism|relativismini]], jättes nad [[moraal|moraalse]] ja [[eetika|eetilise]] aluspõhjata või muudab elu mõttetuks ning meeleheitlikuks. Paljud ateistid on sellele vastu vaielnud väites, et [[jumal|jumal]] ei ole [[eetika]] ja [[moraal|moraali]] autoriks, vaid inimeste endi positiivsete omaduste ja soovide peegelduseks. [[Jean Meslier]] järeldas: „Kas Jumal eksisteerib või mitte [...] inimese moraalne aluspõhi jääb alati samaks, tulenedes tema enda loomusest.“
==Ajalugu==
Kuigi termin pärineb [[16. sajand|16. sajandi]]i [[prantsusmaa|PrantsusmaaltPrantsusmaa]]lt, on dokumenteeritud ideid, mida tänapäeval tuntaks kui ateismi, leitud nii [[antiikaeg|klassikalisest antiigist]] kui ka [[veedad|VeedadeVeedad]]e perioodist.
===Varajane India religioon===
Ateistlikud koolid asutatakse hinduismis, mis on muidu väga [[teism|teistlik]] [[religioon|religioon]]. Läbinisti [[materialism|materialistlik]] ja anti-teistlik filosoofiline [[Cârvâka]] [[koolkond|koolkond]], mis sai alguse umbes [[6. sajand eKr|6. sajandil]] eKr]] on ilmselt kõige otsesemalt ateistlik koolkond [[India|Indias]]s. Seda filosoofilist haru klassifitseeritakse kui heterodokset süsteemi ja seda ei peeta osaks kuuest ortodoksest koolkonnast [[hinduism|hinduismis]]is, aga on sellegipoolest mainimisvääriv [[materialism|materialistlik]] liikumine [[hinduism|hinduismis]]. [[Somnath Chatterjee|Chatterjee]] ja [[Akshay Kumar Datta|Datta]] selgitavad, et meie teadmised [[Cârvâka]] filosoofiatest on killustunud ja baseeruvad suuresti teiste koolkondade kriitikal ning see ei ole elav [[traditsioon]]:
*„Kuigi mingil kujul on [[materialism]] [[India|Indias]] alati eksisteerinud, ja sellele on aeg ajalt ka viidatud [[veedad|Veedades]], [[budism|budistlikus]] kirjanduses ja [[eepos|eepostes]]tes, ei leidu hilisemates filosoofilistes töödes mingit süstemaatilist [[materialism|materialismi]], ega ühtki jäljendavat [[koolkond|koolkonda]]. Kuid peaaegu iga töö teiste koolkondade poolt sisaldab [[krititsism|kriitikat]] materialistlikke ideede vastu, mida [[Carvaka]] esindas. Teadmised [[India]] [[materialism|materialismi]] kohta põhinevad peamiselt just neil.“
Teised [[India]] [[filosoof|filosoofid]], keda tavaliselt võetakse, kui ateistlikke, on [[Samkhya]] ja [[Purva Mimamsa]]. Isikupärase jumaluse eitamist [[India]]sIndias on näha ka [[jainism|jainismis]]is ja [[budism|budismis]].
===Klassikaline antiik===
[[piltPilt:David_-_The_Death_of_Socrates.jpg|thumbpisi|250px|"[[“SocrateseSocratese surm“surm]]", [[Jacques-Louis David]] (1787). Maal kujutab hetke, millal Socrates valmistub võtma mürgikarikat.]]
Läänelik ateism pärineb [[socrates|SocrateseSokrates]]e-eelsest [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[filosoofia|filosoofiast]]st, kuid see ei ilmunud, kui eraldiseisev [[maailmavaade]], enne hilist [[valgustus|ValgustustValgustus]]t. [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] elanud [[Vana-Kreeka|Kreeka]] filosoof [[Diagoras]]'t teatakse kui ''"esimest ateisti''", kes tugevalt kritiseeris [[religioon|religiooni]] ja [[müstitsism|müstitsismi]]. [[Critias]] pidas [[religioon|religiooni]] inimlikuks leiutiseks, mis kasutatuna hirmutamiseks sunnib inimesi [[moraal|moraali]]. [[atomism|Atomistid]], nagu [[Democritus]], üritasid maailma puhtalt materialistlikult seletada, kasutamata midagi [[spirituaalsus|spirituaalset]] või [[müstika|müstilist]]. Teiste [[Socrates]]e-eelsete [[filosoof|filosoofide]], kellel oli ateistlike kalduvusi, kuulusid [[Prodicus]] ja [[Protagoras]]. [[3 eKr|3. sajandil e.Kr]] filosoofid [[Theodorus]] ja [[Strato|Lamsacus'e Strato]] ei uskunud samuti jumalate olemasollu.
[[Socrates|Socratest]] (''ca'' 471–399 eKr) süüdistati [[jumalakartmatus|jumalakartmatuses]], kuna ta julgustas inimesi küsitlema jumalate olemust. Kuigi ta vaidles oma süüdistustele vastu, öeldes, et ta ei saa olla täielik ateist, kuna ta usub [[hing|hingi]], mõisteti ta surma.
|
