Yukio Mishima: erinevus redaktsioonide vahel

'''Yukio Mishima''' (三島由紀夫), kodanikunimega '''Kimitake Hiraoka''' (平岡公威), ([[14. jaanuar]] [[1925]] - [[25. november]] [[1970]]), oli üks [[Jaapan]]i [[20. sajand]]i silmapaistvamaid kirjanikke. Mishima kirjutas oma karjääri kestel 40 [[romaan]]i, [[luule]]t, [[esseistika]]t ning kaasaegseid [[kabuki]]- ja [[no-näidendnō]]eid-näidendeid. Ta oli kolmel korral esitatud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli preemia]] laureaadiks. Tema avangardistlikud tekstid põimisid omavahel modernistliku ja traditsioonilise esteetika, murdes kultuurilisi tabusid ning fokusseerudeskeskendudes sellistele teemadele nagu surm, seks ja poliitika.

PealePärast sõda õppis Mishima juurat[[õigusteadus]]t [[Tokyo Ülikool]]is ning töötas seejärel rahandusministeeriumi ametnikuna. Sellel kohal töötas Mishima aasta, misjärel otsustas loobuda ametnikukarjäärist ning pühenduda täielikult kirjutamisele.

Mishima esimene avalikkuse tähelepanu pälvinud teos, ''Kamen no Kokuhaku'', ilmus trükist [[1949]]. aastal ning tegi 24-aastasest kirjanikust Jaapanis kuulsuse. Suuresti autobiograafiline romaan räägib noorest [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsest]] mehest, kes peab varjuma maski taha, et sobida ühiskonda.

[[1955|1955. aastal]] hakkas Mishima tegelema atleetvõimlemise, [[kendo]] ja [[karate]]ga, püüdes kombineerida [[antiikVana-kreekaKreeka|Antiik-Kreeka]] kehalist iluideaali [[samurai]]de moraalikoodeksiga.

[[1967|1967. aastal]] läbis Mishima vabatahtlikuna Jaapani Kaitsevägedekaitsevägede aastase treeningkursuse ning asutas seejärel koos ca. 100 kaasmõtlejaga sõjaväelise ühenduse [[Tatenokai]] (盾の会), mille ideoloogiaks oli traditsiooniliste Jaapani väärtuste austamine ja [[Jaapani keiser|keisri]] teenimine.

[[25. november|25. novembril]] [[1970]] vallutas Mishima koos nelja järgijaga Jaapani sõjaväe peakorteri hoone Tokyos ja esines selle rõdult kõnega, milles ründas Jaapani Teise Maailmasõja järgset konstitutsiooni ning kutsus Jaapani kaitsevägede sõdureid ülestõusule, et päästa traditsiooniline Jaapani kultuur. Kõne lõppedes sooritas Mishima rituaalse enesetapu, [[seppuku]].