Nüüdisaegsed olümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel

[[20. sajand]]i alguses hakkasid mitmed olümpiasportlased sooritusvõimet parandama ja tõstma [[ravim]]ite abil. [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängude]] [[maraton]]ivõitjale [[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]]ile oli treener andnud [[strühniin]]i.<ref>{{cite web|title=Tom Hicks|publisher=Sports-reference.com|url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/hi/tom-hicks-1.html|accessdate=30. jaanuar 2009}}</ref> Ainus sooritusvõime parandamisega seotud surm olümpiamängudel juhtus [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960. aastal]] [[Rooma]]s, kui [[Taani]] [[jalgrattasport|jalgrattur]] [[Knud Enemark Jensen]] kukkus [[jalgratas|rattalt]] ja hiljem suri; surma uurimine selgitas, et ta oli olnud [[amfetamiin]]i mõju all.<ref name="dopinghistory">{{cite web|title=A Brief History of Anti-Soping|publisher=World Anti-Doping Agency|url=http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|accessdate=10. september 2008}}</ref> [[1960. aastad|1960ndate]] keskel hakkasid spordiföderatsioonid [[doping|sooritusvõimet tõstvate ainete kasutamist]] keelustama; ROK keelustas selle [[1967]]. aastal.<ref>{{cite news |first=Sharon|last=Begley|title=The Drug Charade|work=Newsweek|date=7. jaanuar 2008|url=http://www.newsweek.com/id/86079/output/print|accessdate=27. august 2008}}</ref>

 

 

[[1999]]. aastal asutas ROK dopinguvastase võitluse tõhustamiseks [[Maailma Dopinguvastane Agentuur|Maailma Dopinguvastase Agentuuri]] ([[WADA]]). Positiivsete dopinguproovide arv kasvas [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta suve-]] ja [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el märgatavalt – keelatud ainete kasutamise tõttu diskvalifitseeriti mitu [[tõstmine|tõstmise]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamise]] medalivõitjat. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el osutus dopinguproov positiivseks vaid ühel sportlasel, [[laskesuusatamine|laskesuusataja]] [[Olga Medvedtseva]]l, kes jäi ilma hõbemedalist. ROKi loodud dopinguvastane koodeks ja sellega seotud rahvusvahelised standardid on eeskujuks kõigile spordiföderatsioonidele.<ref>{{cite news |first=Zachary|last=Coile|title=Bill Seeks to Toughen Drug Testing in Pro Sports|date=27. aprill 2005|work=The San Francisco Chronicle|url=http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2005/04/27/MNGMICG0SS1.DTL|accessdate=3. september 2008}}</ref> [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängudel]] võttis WADA dopingutarvitamise avastamiseks nii vere- kui ka uuriniproove kokku 3667 sportlaselt. Enne Pekingi olümpiamänge keelasid rahvuslikud olümpiakomiteed mitmel sportlasel dopingukahtluse tõttu osalemise; olümpiamängude ajal osutusid positiivseks vaid kolme sportlase dopinguproovid.<ref name="dopinghistory" /><ref>{{cite web |title=Doping: 3667 athletes tested, IOC seeks action against Halkia's coach|date=19. august 2008|publisher=Express India Newspapers|url=http://www.expressindia.com/latest-news/Doping-3667-athletes-tested-IOC-seeks-action-against-Halkias-coach/350677/|accessdate=28. august 2008}}</ref>

Suveolümpiamänge on kaks korda korraldanud [[Saksamaa]], [[Austraalia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Kreeka]] ning linnadest [[Los Angeles]], [[Pariis]] ja [[Ateena]].

 

 

{| class="wikitable"

| 2018 || || || [[2018. aasta taliolümpiamängud|XXIII]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]], Lõuna-Korea || [[2018. aasta noorte suveolümpiamängud|III (suve)]] || ei ole veel valitud

|-

|- style="background: #efefef;"

| 2022 || || || [[2022. aasta taliolümpiamängud|XXIV]] || ei ole veel valitud || [[2022. aasta noorte suveolümpiamängud|IV (suve)]] || ei ole veel valitud