Magneesium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viidete korrastamine |
PResümee puudub |
||
139. rida:
[[Magneesiumoksiid]] on [[aluseline oksiid]].
Paljusid magneesiumiühendeid kasutatakse meditsiinis. Kergesti lahustuvat [[magneesiumsulfaat]]i (MgSO<sub>4</sub>∙7H<sub>2</sub>O), nagu ka mõnd teist magneesiumisoola, kasutatakse [[lahtisti]]na. [[Magneesiumperkloraat]] (Mg(ClO<sub>4</sub><sub>2</sub>), on
===Magneesiumi intermetallilised ühendid ja
{{Vaata|Magneesiumisulamid}}
293. rida:
Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli šoti füüsik ja keemik [[Joseph Black]]. Aastal [[1755]] näitas ta teoses "De humore acido a cibis orto et Magnesia alba", et lubjakivi ([[kaltsiumkarbonaat]]) ja ''[[magnesia alba]]'' ([[magneesiumkarbonaat]]), mida tol ajal sageli segi aeti on erinevad ained. Ta käsitas ''magnesia alba''<nowiki>'t</nowiki> uue [[keemiline element|elemendi]] [[karbonaadid|karbonaadina]]. Sellepärast nimetatakse Blacki sageli magneesiumi avastajaks, kuigi ta ei saanud magneesiumi [[lihtaine]]na.
Aastal [[1808]] sai [[Humphry Davy]] magneesiumi, [[elektrolüüs]]ides niisutatud [[magneesiumhüdroksiid]]i{{lisa viide}} [[Volta sammas|Volta samba]] abil. Ta ei saanud seda küll mitte puhtal kujul, vaid [[amalgaam]]ina, sest ta töötas [[elavhõbe]]dast [[katood]]iga: ta elektrolüüsis õigupoolest [[elavhõbeoksiid]]i ja [[magneesiumoksiid]]i segu
Aastal [[1828]] õnnestus prantsuse keemikul [[Antoine Bussy]]l saada kuiva [[magneesiumkloriid]]i kuumutamisel [[kaalium]]i kui [[redutseerija]]ga saada väikeses koguses magneesiumi.
|