Magneesium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viidete korrastamine
PResümee puudub
139. rida:
[[Magneesiumoksiid]] on [[aluseline oksiid]].
 
Paljusid magneesiumiühendeid kasutatakse meditsiinis. Kergesti lahustuvat [[magneesiumsulfaat]]i (MgSO<sub>4</sub>∙7H<sub>2</sub>O), nagu ka mõnd teist magneesiumisoola, kasutatakse [[lahtisti]]na. [[Magneesiumperkloraat]] (Mg(ClO<sub>4</sub><sub>2</sub>), on vägahästi vettimavvett imav ja seda kasutatakse kuivatusvahendina. Kokkupuutel orgaaniliste ainetega võib ta põhjustada plahvatust, sest ta sisaldab väga oksüdeerivat [[kloraatioon]]i. [[Magneesiumoksiid]]i (MgO; ''magnesia usta'') saadakse [[magneesiumhüdroksiid]]i või [[magneesiumkarbonaat|magneesiumkarbonaadi]] kuumutamisel; viimast leidub mineraal [[magnesiit|magnesiidis]]. [[Magneesiumhüdroksiidkarbonaat]] (''magnesia alba'') saadakse näiteks [[naatriumkarbonaat|naatriumkarbonaadi]] lisamisel magneesiumisoolade lahustele. Kui magneesiumkarbonaati kuumutatakse umbes 800 °C-ni, saadakse peen [[magneesiumoksiid]]i pulber, mida meditsiinis kasutatakse happeid neutraliseeriva vahendina. Samuti võib seda kasutada [[sideaine]]na, sest ta reageerib veega. Koos [[magneesiumkloriid]]i [[kontsentreeritud lahus]]ega tekib [[magneesiatsement]], mida koos erinevate [[täiteaine]]tega võib kasutada muu hulgas [[vuuk]]ide täitmiseks. Kui [[magneesiumoksiid]]i kuumutada umbes 1600 °C-ni, võtab ta kompaktse kuju, milles teda saab kasutada elektriahjude voodrina ning [[tiigel|tiiglitena]] kõrge sulamistemperatuuriga metallide ja sulamite sulatamiseks, sest tema sulamistemperatuur on 2800 °C ning ta on ka kõrgetel temperatuuridel keemiliselt väga stabiilne.
 
===Magneesiumi intermetallilised ühendid ja magneesumisulamidmagneesiumisulamid===
 
{{Vaata|Magneesiumisulamid}}
293. rida:
Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli šoti füüsik ja keemik [[Joseph Black]]. Aastal [[1755]] näitas ta teoses "De humore acido a cibis orto et Magnesia alba", et lubjakivi ([[kaltsiumkarbonaat]]) ja ''[[magnesia alba]]'' ([[magneesiumkarbonaat]]), mida tol ajal sageli segi aeti on erinevad ained. Ta käsitas ''magnesia alba''<nowiki>'t</nowiki> uue [[keemiline element|elemendi]] [[karbonaadid|karbonaadina]]. Sellepärast nimetatakse Blacki sageli magneesiumi avastajaks, kuigi ta ei saanud magneesiumi [[lihtaine]]na.
 
Aastal [[1808]] sai [[Humphry Davy]] magneesiumi, [[elektrolüüs]]ides niisutatud [[magneesiumhüdroksiid]]i{{lisa viide}} [[Volta sammas|Volta samba]] abil. Ta ei saanud seda küll mitte puhtal kujul, vaid [[amalgaam]]ina, sest ta töötas [[elavhõbe]]dast [[katood]]iga: ta elektrolüüsis õigupoolest [[elavhõbeoksiid]]i ja [[magneesiumoksiid]]i segu.. Ta näitas, et magneesia ([[magneesiumoksiid]]) on uue metalli [[oksiidid|oksiid]]. Selle metalli nimetas ta algselt '''magniumiks'''.
 
Aastal [[1828]] õnnestus prantsuse keemikul [[Antoine Bussy]]l saada kuiva [[magneesiumkloriid]]i kuumutamisel [[kaalium]]i kui [[redutseerija]]ga saada väikeses koguses magneesiumi.