Sekularism: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Sekularism''' on nüüdisaegses poliitilises tähenduses idee, et religioon ja poliitiline võim, kirik ja riik eristuvad üksteisest ning võivad olla (ja peaksid olema) üks...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 10. jaanuar 2015, kell 19:07
Sekularism on nüüdisaegses poliitilises tähenduses idee, et religioon ja poliitiline võim, kirik ja riik eristuvad üksteisest ning võivad olla (ja peaksid olema) üksteisest ka eraldatud.
Mõiste “sekularism” võeti inglise keeles esimest korda kasutusele 19. sajandil eeskätt ideoloogilises tähenduses. Kõigepealt tähistati selle mõistega õpetust, mille kohaselt peavad moraali aluseks olema ratsionaalsed arutlused inimese heaolust selles maailmas, kusjuures kõrvale tuleb jätta kõik arutlused Jumalast või surmajärgsest elust. Hiljem kasutati mõistet “sekularism” üldisemalt veendumuse kohta, et avalikud institutsioonid, eriti aga üldine haridus, peaksid olema sekulaarsed, mitte usulised. 20. sajandil muutus selle mõiste tähendusväli mõiste “sekulaarne” vanemate ja laiemate kaastähenduste tõttu natuke avaramaks. Tihti kasutatakse mõistet “sekularism” koos mõistega “eraldatus”, mis on ligikaudne vaste prantsuse mõistele laicisme mida kasutatakse ka teistes keeltes, kuid seni mitte inglise keeles. [1]
Sekularism on täiesti kristlik mõiste. Algkiriku kogetud tagakiusamised andsid kristlastele mõista, et kirikut ja riiki on võimalik üksteisest eraldada. Hilisemad tagakiusamised kirikute endi poolt veensid paljusid kristlasi, et selline eraldatus on vajalik.[2]