Johannes Damaskusest: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rotlink (arutelu | kaastöö)
P surnud link
115. rida:
Teises raamatus võtab ta kokku oma aja vaated [[füüsiline maailm|füüsilisele maailmale]], võtmata siiski kõiki neid omaks. Ta demonstreerib ka oma aja [[astronoomia]] põhjalikku tundmist. Samuti räägib ta seal [[ingel|inglite]] ja [[deemon]]ite loomusest, maapealsest [[paradiis]]ist, [[inimloomus]]e omadustest, [[Jumala etteteadmine|Jumala etteteadmisest]] ja [[ettemääratus]]est. [[Inimene|Inimesest]] rääkides (27. peatükis) osutab ta ka kokkuvõtte [[psühholoogia]]st. Erinevalt [[Plotinos]]est samastab ta ''[[nus]]''<nowiki>'i</nowiki> ja [[hing]]e.
 
Kolmandas raamatus on jutt [[Kristus]]e isiksusest ja kahekordsest loomusest. See viib [[monofüsitism|monofüsiitliku]] ketserluse vaatluse juurde. Ta väidab, et hümn ''[[Trisagion]]'' ei käi ainult [[KolmainsuseKolmainsus]]e teise isiku|Kolmainsuse teise isiku]], vaid kõikide [[isik (Jumal)|isik]]ute kohta. Samuti kaitseb ta [[Neitsi Maarja]] õigust [[Jumalasünnitaja]] (''Theotokos'') tiitlile. Ta vaidleb ägedalt [[Nestorius]]ega, kes tahtis Jumalaema tiitli asendada "Kristuse-ema" tiitliga. Erilise tähelepanu all on [[inkarnatsioon]].
 
Neljas raamat käsitleb Pühakirja. [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[Kaanon (religioon)|kaanon]]isse arvab ta [[Epiphanios]]e teose "''De ponderibus et mensuris''" eeskujul 22 juudi Piibli raamatut.