Anija mõis: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Anija mõisa moonakamaja 2.jpg|pisi|Anija mõisa moonakamaja 2.]]

Anija mõis (''Hannijöggi'', hiljem ''Annia''), asutati peale [[1355]]. aastat. Mõisast on esimesed kirjalikud teated meieni jõudnud [[1482]]. aastast, mil mõis kuulus rüütel [[Hermann Zoege]]le. [[Zoege]]de kätte jäi mõis kuni [[1671]]. aastani mil selle ostis Liivimaa maamarssal kindralmajor [[Jakob Staël von Holstein]] (1628–1679). PealePärast ostmist laskis uus omanik Anijale püstitada kahekorruselise kivist mõisa peahoone (häärberi), kuid juba siis on seal märgitud ka vanema, tõenäoliselt keskajast pärineva mõisamaja varemete olemasolu. [[Staël von Holstein]]ide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, välja arvatud lühike periood 1770ndatel mil mõis oli panditud [[Maydell]]idele. Peale Jakob Staël von Holsteini hukkumist jäi mõis tema abikaasa valduseks, kes abiellus uuesti vabahärra [[Reinhold Johann von Fersen]]iga, keda on ka [[1684]] omanikuna märgitud. [[1723]] ostis Jakobi poeg [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1672–1730)|Fabian Ernst Staël von Holstein]] (1672–1730) mõisa Fersenilt, pärast tema pärijast tütre Hedvig Margaretha surma päris [[1771]]. aastal mõisa tütrepoeg, Eestimaa rüütelkonna peamees [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)|Fabian Ernst Staël von Holstein]] (1727–1772), kellelt omakorda poeg [[Matthias Georg Staël von Holstein|Matthias Staël von Holstein]] (1769–1853).

Arvatavasti sai just Anija mõisahoone [[17. sajand]]i lõpul meie päevini säilinud [[Maardu mõis|Maardu]], [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Aa mõis]]ahoonete ehitamisel eeskujuks.

Praegune [[klassitsism]]isugemetega [[barokk|barokne]] kahekorruseline peahoone valmis ajavahemikul [[1800]]-[[1802]] mil mõisa omanikuks oli [[Matthias Staël von Holstein]]. [[19. sajand]]i teisel poolel pikendati hoonet vasakpoolsest otsast köögiploki juurdeehitamisega. [[Heimatstiil]]is veranda (praegu varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi algusel. 18.-19–19. sajandist pärineb mõisas ka hulk kõrvalhooneid, nende hulgas ka kaaristuga [[ait]] (harvaesinevalt kahekorruseline) ning sisehooviga [[tall]]-[[tõllakuur]] [[karjakastell]] (viimane on meieni säilinud osaliselt ja tugevalt ümberehitatud kujul).

Võõrandamise järel kolis [[1924]]. aastal peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni [[1975]]. aastani. Nõukogude perioodil kasutas mõosa mõisa peahoone ruume osasliseltosaliselt kolhoosikontor ning (alates 1975. aastast) sovhoosi osakonnakontor. Kool avati taas [[1990]]. aastal ja tegutses mõisas [[2002]]. aastani. Praegu asuvad mõisahoones kohalik [[rahvamaja]] ja [[raamatukogu]], mõisakeskus kuulub Anija vallale.