Magnetostriktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
4. rida:
Efekti täheldas esimest korda [[James Joule]] 1842. aastal uurides [[raud|raua]] proove.<ref>{{cite journal|title=On the Effects of Magnetism upon the Dimensions of Iron and Steel Bars|journal=The London, Edinburgh and Dublin philosophical magazine and journal of science| publisher=Taylor & Francis|date=1847|first=J.P.|last=Joule|coauthors=|volume= 30, Third Series|issue=|pages=76–87, 225–241|id= |url=http://books.google.com/?id=VEgEAAAAYAAJ&lpg=PA76&dq=joule%20annals%20electricity%20219%201842&pg=PA76|format=|accessdate=2009-07-19 }}</ref> Magnetostriktiivne efekt ilmneb lisaks näiteks [[nikkel|niklil]], nikli-raua sulamitel ja mõnel [[ferriit|ferriidil]] (näiteks NiFeO<sub>4</sub>).
Tundlikes [[ferromagnetiline südamik|ferromagnetilistes südamikes]] põhjustab magnetostriktiivne efekt sisemisi [[hõõrdejõud|hõõrdejõude]], mis omakorda tekitab südamikes soojuslikke energiakadusid. Samuti põhjustab efekt [[vahelduvvool]]u [[trafo]]des ja muudes kõrg[[pinge(elekter)|pinge]]listes seadeldistes madalasageduslikku suminat. <ref>[http://www.sctritonscience.com/Young/whytransformershum.htm Questions & answers on everyday scientific phenomena]. Sctritonscience.com.
==Seletus==
13. rida:
<center>Δl/l = (3/2) λ<sub>s</sub> (cos2θ -1/3),</center>
kus θ on nurk kergmagneetumistelje ja magnetvälja suuna vahel. Magnetostriktsiooni konstant λ<sub>s</sub> võib olla nii positiivne (keha pikeneb magnetväljas) kui ka negatiivne (keha lüheneb magnetväljas). Raual ja enamusel rauasulamitel esineb positiivne magnetostriktsioon, kuid nikkel jt on negatiivse magnetostriktsiooniga. Kui λ<sub>s</sub> märki pole rõhutatud, siis eeldatakse λs positiivsust. <ref>[http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/mmm/MMM-konspekt.pdf Magnetilised mälumaterjalid - konspekt]. TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut.
[[Monokristall|Monokristallides]] sõltub magnetostriktsioon reeglina rakendatud magnetvälja suunast [[Kristallograafia|kristallograafiliste]] telgede suhtes. Materjali [[Magnetiseerumine|magnetiseerimine]] välise magnetvälja toimel muudab seega magnetostriktiivset [[pinge(mehaanika)|pinget]] domeenide vahel kuni teatud [[küllastus|küllastusväärtuse]] saavutamiseni.
57. rida:
Anisotroopsus on materjalide magnetilise läbitavuse erinevus erinevates geomeetrilistes piirkondades. Ülal välja toodud joonistel on kujutatud [[trafo]]<nowiki/>tüüpi muundurit, mille [[magnetsüdamik]] on valmistatud lehtmaterjalist ning millesse on puuritud neli ava, mis asuvad ruudu [[Tippnurgad|tippnurkades]]. [[Ergutusmähis]] W1 ja [[mõõtemähis]] W2 on paigutatud üksteise suhtes täisnurga alla, mis väldib nendevahelist induktiivset sidet.
Kui mõõtemuundur on koormamata (F=0 - vasakpoolne muunduri joonis), siis materjalis pole magnetilist mitteisotroopsust. Ergutusmähise tekitatud [[magnetvoog]] kulgeb piki jooni, mis ei lõiku mõõtemähisega W2 ja selles ei teki [[Elektromotoorjõud|elektromotoorjõudu]] (e.m.j.). Kui rakendatakse jõudu F (parempoolne muunduri joonis), tekivad magnetsüdamikus mehaanilised pinged – sel juhul need on [[survepinge]]<nowiki/>d. Materjalis tekib magnetiline mitteisotroopsus. Positiivse magnetostriktsiooni korral magnetiline läbitavus väheneb rakendatud jõuga paralleelses suunas, kusjuures jõuga ristsihis magnetiline läbitavus väheneb. Selle tulemusena magnetvälja jõujooned moonduvad. Osa nendest jõujoontest ümbritsevad mõõtemähise ja e.m.j. Viimast on võimalik registreerida ning viia vastavusse mähisele rakendatud jõuga.<ref>[http://www.tthk.ee/MEH/Andurid_3.html Mehhatroonikaseadmete e-kursus 2011]. Tallinna Tööstushariduskeskus.
==Vaata lisaks==
| |||