Ungari ülestõus (1956): erinevus redaktsioonide vahel

Teise maailmasõja järel sattus riik Nõukogude Liidu [[mõjusfäär]]imõjusfääri. Selleks ajaks toimis Ungaris mitmeparteiline [[demokraatia]]. 1945. aasta valimised tõid võimule [[koalitsioon]]ivalitsuse eesotsas peaminister [[Zoltán Tildy]]ga. Marksistlik-leninlik rühmitus – [[Ungari Kommunistlik Partei]], kes jagas Nõukogude valitsuse ideoloogilisi veendumusi, kogus valimistel 17% häältest. Opositsiooni tõrjutuna õnnestus kommunistlikul parteil killustada koalitsiooni mõju.<ref name="Kertesz"/><ref name="un18"/>

Pärast 1945. aasta valimisi oli Sõltumatu Väiketalunike Partei sunnitud loovutama kommunistlikule parteile [[siseminister|siseministri]] portfelli.<ref name="oszk133"/> Siseministri alluvuses tegutses ka Ungari riiklik julgeolekupolitsei (''[[Államvédelmi Hatóság]]'', hiljem tuntud kui ÁVH). ÁVH kasutas poliitiliste oponentide vaigistamiseks hirmutamist, fabritseeritud süüdistusi, vangistusi ja [[piinamine|piinamist]]<ref name=un31/>.

Ungarist sai kommunistlik riik [[Mátyás Rákos]]i [[Autoritaarne režiim|autoritaarse]] juhtimise all.<ref name="Video1"/> Julgeolekupolitsei (ÁVH) alustas enam kui 7000 [[dissident|dissidendi]] tagakiusamist, keda nimetati "titoistideks" või "lääne agentideks". Tagakiusatud sunniti end süüdi tunnistama näidisprotsessidel ja paigutati Ida-Ungari [[vangilaager|vangilaagrisse]].<ref name="Tokes317"/><ref name=wilson/>

Asudes likvideerima [[intellektuaal]]ideintellektuaalide ja 'kodanlaste' klassi, küüditas julgeolekupolitsei 1950–1952 tuhandeid inimesi. Nende kodud ja vara jagati laiali tööpartei liikmete vahel. Uus võim püüdis end kehtestada arreteerimiste, piinamiste ja hukkamistega. Ajastu paradoksi peegeldab näiteks see, et hukatute hulgas oli ka ÁVH rajaja [[László Rajk]].<ref name="Tokes317"/><ref name=lawsoc/> {{#tag:ref| Gati (2006, 49) kirjeldab "kõige õudsamaid psühholoogilise ja füüsilise piinamise vorme"... Rákosi terrorivalitsus oli julmim Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide hulgas. Ta viitab aruandele, mis valmis pärast kommunismi kokkuvarisemist. Aruandes seisab, et 1950. aastast 1953. aasta alguseni menetlesid kohtud 650 000 (poliitilise kuriteo) juhtumit. Süüdi mõisteti 387 000 ehk 4% Ungari elanikkonnast.<ref name=lawsoc></ref>|group=N}} Aastaga küüditati Budapestist 26 000 inimest. Küüditatud kogesid üldjuhul kohutavaid elamistingimusi. Neid kasutati orjatöölistena [[kolhoos]]ides. Paljud surid nälga ja haigustesse.<ref name=wilson />

Rákosi valitsus politiseeris Ungari haridussüsteemi.<ref name="Kardos"/> [[Vene keel]] nagu ka kommunistliku ideoloogia alused muudeti kohustuslikuks nii üldharidus- kui kõrgkoolides. Usukoolid riigistati ja kirikupead asendati valitsusele lojaalsete inimestega.<ref name="Burant"/> 1949. aastal arreteeriti Ungari [[katolikkatoliku kirik|katoliku kiriku]] pea [[kardinal]] [[József Mindszenty]] ja mõisteti [[riigireetmine|riigireetmise]] eest eluks ajaks vangi.<ref name="Douglas"/> Rákosi käe all oli Ungari valitsus üks vägivaldsemaid II ilmasõja järgses [[Euroopa]]s.<ref name="un18"/><ref name=lawsoc/>

Ungari [[majandus]] seisis 1940ndate teisel poolel vastamisi mitmete väljakutsetega. Riik nõustus maksma NSV Liidule, [[Tšehhoslovakkia]]le ja Jugoslaaviale sõja[[reparatsioon]]i suurusjärgus 300 [[miljon]]itmiljonit [[USA dollar]]it.<ref name="avalon"/> Ungari [[keskpank]] hindas 1946. aastal reparatsioonide suuruseks 19–22% aastasest [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref name="Kertesz2"/>. Samal aastal sattus Ungari rahvusliku [[valuuta]] surve alla, mis lõppes suurima teadaoleva [[hüperinflatsioon]]iga.<ref name="NemzetiBank"/> {{#tag:ref| Tuginedes ingliskeelse Wikipedia hüperinflatsiooni teemalisele artiklile, oli inflatsioon Ungaris 4,19 × 10¹⁶ protsenti kuus (hinnad kahekordistusid iga 15 tunni tagant).|group=N}} Ungari osalus [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]]s tõmbas kriipsu peale kaubavahetusele Läänega ja takistas Ungaril saada [[Marshalli plaan]]iga võimaldatud abi.<ref name="Kertesz3"/>

1956. aasta suvel hakkasid paranema suhted USA ja Ungari vahel. Ühendriigid vastasid positiivselt Ungari lepituskatsele luua kahepoolsed kaubandussidemed. Ungari soov parandada suhteid oli seotud riigi katastroofilise majandussituatsiooniga. Läbirääkimisi hakkas aga takistama Ungari [[siseministeerium]], kes kartis, et paranenud suhted Läänega võivad nõrgendada Ungaris kommunistide võimu.<ref name="BorhiContRoll"/>

ÁVH püüdis oma varusid täiendada [[kiirabi]]autodessekiirabiautodesse peidetud relvadega, kuid rahvas nägi plaani läbi. Mitmed sõjaväelased, kes olid saadetud ÁVHd abistama, vahetasid poolt, rebisid peakattelt punatähe ja liitusid ülestõusnutega.<ref name="Heller"/><ref name="UN report 2C p56" /> ÁVH rünnak tõi kaasa vägivallalaine. Protestijad süütasid politseiautosid, jagasid massidele relvaladudest hõivatud relvi ja lõhkusid kommunistliku režiimi sümboleid.<ref name="UN report 2C p56"></ref>

Presiidiumi 31. oktoobri protokoll osutab sellele, et otsus sõjaliseks sekkumiseks sündis päev enne seda, kui Ungari tunnistas end neutraalseks ja teatas soovist lahkuda sõjalisest liidust.<ref name = presidium/> Mõned Vene ajaloolased aga väidavad, et [[Moskva Kreml|Kremli]] sekkumise ajendiks oli just deklaratsioon Ungari neutraliteedist.<ref name="Sebestyen"/>

Kaks päeva varem, 30. oktoobril, kui Nõukogude poliitbüroo esindajad [[Anastass Mikojan]] ja [[Mihhail Suslov]] olid Budapestis, oli [[Imre Nagy]] andnud mõista, et [[neutraliteet]] on Ungari kaugem eesmärk. Nagy lootis teemat arutada NSV Liidu liidritega. Mikojani ja Suslovi kaudu jõudsid Ungari revolutsioonivalitsuse mõtted ka [[Moskva]]sse.<ref name="Kramer2"/><ref name=seb/> Sel ajal oli Hruštšov [[Stalin]]iStalini suvilas, kaaludes Ungariga seotud võimalusi. Üks tema kõnede kirjutajaid oli hiljem öelnud, et deklaratsioon neutraliteedist mängis olulist rolli Hruštšovi otsuses toetada interventsiooni.<ref name=seb></ref> Lisaks olid mõned Ungari revolutsiooni eestvedajad ja üliõpilased varem kutsunud üles loobuma Varssavi paktist ja see võis mõjutada Nõukogude Liidu otsuseid.<ref name="Granville"/>

* [[Fašism|Fašistid]], [[Hitler|hitleristid]]hitlerlased, reaktsioonilised kontrrevolutsioonilised huligaanid, keda rahastasid Lääne imperialistid, kasutasid ära rahulolematust ja korraldasid kontrrevolutsiooni.

1989. aasta 16. juunil, hukkamise 30. aastapäeval, maeti austusavalduste saatel ümber Imre Nagy. [[Ungari Vabariik]] kuulutati välja 1989. aastal revolutsiooni 33. aastapäeval. Samast aastast tähistatakse 23. oktoobrit Ungari [[rahvuspüha]]narahvuspühana.<ref name="mfa"/>