Redaktsioon: 15. detsember 2014, kell 17:20 redigeeri Enelp (arutelu \| kaastöö) 171 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. detsember 2014, kell 17:34 redigeeri eemalda Enelp (arutelu \| kaastöö) 171 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Kaarel Ird sündis [[27. august]]il Riias perekonna kolmanda pojana. Isa oli maalermeister, ema pärines vürtspoodnike suguvõsast. Ema suri [[1915]]. aastal, kui poeg oli veel varases noorukieas. Kunstihuvilistest isa ja vanemate vendade eeskujul tekkis noores Irdis juba varakult armastus teatri vastu. [[1917]]. aastal kolis perekond [[Kilingi-Nõmme]]le, kus ~~võttis~~ Kaarel Ird võttis osa ka kohaliku näiteringi tegemistest. [[1926]]. aastal lõpetas ta Kilingi–Nõmme algkooli ja läks edasi [[~~Saare~~Saarde kihelkond\|~~Saare~~Saarde kihelkonna]] Kõrgemasse Algkooli. Tema õpetajaks sai [[Jaan Parts]], keda on Ird hiljem meenutanud kui tema vaimsetele huvidele alusepanijat. Kui Ird olid 18-aastane, suri tema isa, ning noorukil tuli kool pooleli jätta ja tööle asuda. Lootes parematele majanduslikele võimalustele, kolis Ird koos lesestunud võõrasemaga [[1927]]. aastal [[Riia\|Riiga]]. Seal tegutses ta töö kõrvalt ka kohalikus Eesti seltsis, lüües eriti innukalt kaasa näiteühingu tegevuses. 14. rida: ===Teatritegemise algus=== Saanud peamise sissetuleku maarlitöid tehes, jätkas Ird põhitöö kõrvalt ka teatritegemist. Ta võttis osa ~~näitemängu seltside~~näitemänguseltside tegemistest ning jälgis järjepidevalt repertuaariteatrite etendusi. [[1932]]. aastal alustas Ird tööd poolkutselises [[Pärnu Töölisteater\|Pärnu Töölisteatris]] kunstnik-dekoraatori ja näitlejana, peagi proovis kätt ka lavastajana. 1933. aastal lavastas Ird enda dramatiseeritud [[Eduard Vilde]] "[[Mahtra sõda (Vilde)\|Mahtra sõda]]". 29. rida: August Pringist sai uus majandusjuht ja Kaarel Irdist peanäitejuht, direktori ülesandeid hakkas täitma [[Kaarli Aluoja]]. See koosseis püsis kuni sõja alguseni [[22. juuni]]l [[1941]], mil teater oma uksed sulgema pidi. Irdist sai Tartu hävituspataljoni liige ning ta lahkus koos taganevate vägedega Venemaale. Saabunud [[1944]]~~–[[1948]]~~. aastal Venemaalt tagasi Tartusse, alustas Ird sõjas hävinud Vanemuise taastamist. Tööd alustati vähem kannatada saanud Vanemuise väikesest majast (endine Saksa teatrimaja). Taastatud teatrihoone avaetendus toimus [[21. detsember\|21. detsembril]] 1944. aastal ning selleks oli Kaarel Irdi lavastatud August Kitzbergi "Enne kukke ja koitu". 1948. aastal suunati Ird ~~vastumeelselt~~vastu tema tahtmist, seoses juhtkonna vahetamisega, teatridirektori kohalt Kunstide Valitsuse juhatajaks. <ref name="Kandiline K Ird">Viller J., 2009, "Kandiline Kaarel Ird", Eesti Teatriliit, Tallinn. lk 158</ref> Ka sellesse ametisse ei jäänud ta pikalt pidama. Peagi vabastati ta Kunstide Valitsuse juhataja kohalt ning saadeti lühikeseks ajaks Vanemuisesse tagasi. Süüdistatuna kodanlikus natsionalismis, lasti Ird Vanemuisest lahti. Aastatel [[1950]]–[[1952]] viibis Ird suurtest teatritest eemal. <ref name="Kandiline K Ird">Viller J., 2009, "Kandiline Kaarel Ird", Eesti Teatriliit, Tallinn. lk 188</ref> 35. rida: ===Tagasi Vanemuises=== 1956. aastal anti Irdile võimalus hakata uuesti juhtima Vanemuise teatrit ning sellele ametile jäi ta kuni surmani. Tartusse naastes hakkas Ird tööle selle nimel, et Vanemuine pääseks [[Moskva Dekaad]]ile, milles ei olnud osalenud veel ükski [[ENSV]] teatritest. Dekaadist osavõtmine omandas Vanemuise jaoks suure tähenduse, kuna selle kaudu suudeti põhjendada [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] kultuuriorganisatsioonidele harukordse nähtuse –, Vanemuise mitmežanrilisena eksisteerimise rahastamise küsimus. <ref name="Kandiline K Ird">Viller J., 2009, "Kandiline Kaarel Ird", Eesti Teatriliit, Tallinn.</ref> [[1961]]. aastal alustas Irdi eestvedamisel tööd [[Vanemuise stuudio]] (ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio). 42. rida: ===Teatriuuendus=== 60ndate lõpus ja 70ndatel sai Irdi toetusel Vanemuisest [[teatriuuendus]]e keskus ja tagala. Ird toetas noore põlvkonna lavastajate pealekasvu, seisis toona radikaalsena mõjunud etenduste ~~ärakeelamisete~~ärakeelamiste vastu ja kasutas oma mõjuvõimu nii parteiorganisatsioonis kui ka Moskva–Leningradi tunnustatud teatriteadlaste ja kriitikute seas, olenemata isiklike konfliktide tekkimisest. Vanemuisesse asusid tegutsema teatriuuendajad [[Jaan Tooming]], [[Evald Hermaküla]], [[Kaarin Raid]], [[Mati Unt]] jt.<ref name="Kandiline K Ird">Viller J., 2009, "Kandiline Kaarel Ird", Eesti Teatriliit, Tallinn.lk 592</ref> ==Olulisus Vanemuisele ja eesti teatriloole== Eesti teatriajalukku on Kaarel Ird jäänud konfliktse ja vastandliku isiksusena. Ühelt poolt oli tegu komparteilise maailmavaatega jõulise, plahvatava ja diktaatorliku teatrijuhiga, teisalt aga režiimi poolt taunitud eesti algupärandite tulise kaitsejaga, Vanemuise üleliiduliseks nähtuseks muutjaga ja 70ndate teatriuuenduspõlvkonna eestkostjaga. {{Tsitaat2\|''Irdi teatriajalukku minevaid lavastusi saame kokku umbes kahe käe sõrmede jagu. Selles pole midagi erakordset, selliseid lavastajaid saab Eesti peale kokku üsna mitu, aga nende hulgas pole ühtegi, kes oleks samal ajal nii teatrimees, teatrijuht kui lavastaja, nii ehitaja, süsteemi looja ja hoidja.''\|[[Viller, Jaak]]<br>''[["Kandiline Kaarel Ird]]'', Tallinn:Eesti Teatriliit, 2009.lk320}} 57. rida: 1940–41, 1944–48, 1949–50 ja 1955–86 Vanemuise peanäitejuht 1948–49 ENSV Kunstide Valitsuse juhataja 1952–55 [[Endla (teater)\|Koidula -nimelise Pärnu Draamateatri]] peanäitejuht 1976 aastast [[EKP Keskkomitee]] liige *1963–71 ja 1980–85 [[ENSV Ülemnõukogu]] saadik

Kaarel Ird: erinevus redaktsioonide vahel