Kaarel Ird: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Kaarel Ird sündis [[27. august]]il Riias perekonna kolmanda pojana. Isa oli maalermeister, ema pärines vürtspoodnike suguvõsast. Ema suri [[1915]]. aastal, kui poeg oli veel varases noorukieas. Kunstihuvilistest isa ja vanemate vendade eeskujul tekkis noores Irdis juba varakult armastus teatri vastu.
[[1917]]. aastal kolis perekond [[Kilingi-Nõmme]]le, kus
[[1926]]. aastal lõpetas ta Kilingi–Nõmme algkooli ja läks edasi [[
Kui Ird olid 18-aastane, suri tema isa, ning noorukil tuli kool pooleli jätta ja tööle asuda. Lootes parematele majanduslikele võimalustele, kolis Ird koos lesestunud võõrasemaga [[1927]]. aastal [[Riia|Riiga]]. Seal tegutses ta töö kõrvalt ka kohalikus Eesti seltsis, lüües eriti innukalt kaasa näiteühingu tegevuses.
14. rida:
===Teatritegemise algus===
Saanud peamise sissetuleku maarlitöid tehes, jätkas Ird põhitöö kõrvalt ka teatritegemist. Ta võttis osa
[[1932]]. aastal alustas Ird tööd poolkutselises [[Pärnu Töölisteater|Pärnu Töölisteatris]] kunstnik-dekoraatori ja näitlejana, peagi proovis kätt ka lavastajana. 1933. aastal lavastas Ird enda dramatiseeritud [[Eduard Vilde]] "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]".
29. rida:
August Pringist sai uus majandusjuht ja Kaarel Irdist peanäitejuht, direktori ülesandeid hakkas täitma [[Kaarli Aluoja]]. See koosseis püsis kuni sõja alguseni [[22. juuni]]l [[1941]], mil teater oma uksed sulgema pidi. Irdist sai Tartu hävituspataljoni liige ning ta lahkus koos taganevate vägedega Venemaale.
Saabunud [[1944]]
Ka sellesse ametisse ei jäänud ta pikalt pidama. Peagi vabastati ta Kunstide Valitsuse juhataja kohalt ning saadeti lühikeseks ajaks Vanemuisesse tagasi. Süüdistatuna kodanlikus natsionalismis, lasti Ird Vanemuisest lahti. Aastatel [[1950]]–[[1952]] viibis Ird suurtest teatritest eemal. <ref name="Kandiline K Ird">Viller J., 2009, "Kandiline Kaarel Ird", Eesti Teatriliit, Tallinn. lk 188</ref>
35. rida:
===Tagasi Vanemuises===
1956. aastal anti Irdile võimalus hakata uuesti juhtima Vanemuise teatrit ning sellele ametile jäi ta kuni surmani. Tartusse naastes hakkas Ird tööle selle nimel, et Vanemuine pääseks [[Moskva Dekaad]]ile, milles ei olnud osalenud veel ükski [[ENSV]] teatritest. Dekaadist osavõtmine omandas Vanemuise jaoks suure tähenduse, kuna selle kaudu suudeti põhjendada [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kultuuriorganisatsioonidele harukordse nähtuse
[[1961]]. aastal alustas Irdi eestvedamisel tööd [[Vanemuise stuudio]] (ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio).
42. rida:
===Teatriuuendus===
60ndate lõpus ja 70ndatel sai Irdi toetusel Vanemuisest [[teatriuuendus]]e keskus ja tagala. Ird toetas noore põlvkonna lavastajate pealekasvu, seisis toona radikaalsena mõjunud etenduste
==Olulisus Vanemuisele ja eesti teatriloole==
Eesti teatriajalukku on Kaarel Ird jäänud konfliktse ja vastandliku isiksusena. Ühelt poolt oli tegu komparteilise maailmavaatega jõulise, plahvatava ja diktaatorliku
{{Tsitaat2|''Irdi teatriajalukku minevaid lavastusi saame kokku umbes kahe käe sõrmede jagu. Selles pole midagi erakordset, selliseid lavastajaid saab Eesti peale kokku üsna mitu, aga nende hulgas pole ühtegi, kes oleks samal ajal nii teatrimees, teatrijuht kui lavastaja, nii ehitaja, süsteemi looja ja hoidja.''|[[Viller, Jaak]]<br>''[["Kandiline Kaarel Ird]]'', Tallinn:Eesti Teatriliit, 2009.lk320}}
57. rida:
*1940–41, 1944–48, 1949–50 ja 1955–86 Vanemuise peanäitejuht
*1948–49 ENSV Kunstide Valitsuse juhataja
*1952–55 [[Endla (teater)|Koidula
*1976 aastast [[EKP Keskkomitee]] liige
*1963–71 ja 1980–85 [[ENSV Ülemnõukogu]] saadik
|