Magnetrostriktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
[[Image:Magnetostrictive transducer.PNG|pisi|Anduri lõige, mis koosneb keskel olevast magnetrostriktiivsest materjalist, selle ümber olevast magnetiseerivast mähisest ning kõige peal olevast magnetiline korpusest.]]
Magnetostriktiivsed materjalid suudavad muuta magnetvälja energiat [[kineetriline energia|kineetiliseks energiaks]] või vastupidi
Koobalt omab elementaarsetest ainetest toatemperatuuril kõige suuremat magnetostriktiivset efekti, 6x10<sup>-5</sup> suhtelist pikkusemuutust küllastunud olekus.
40. rida:
==Rakendused==
Magnetoelastse efekti abil saab mõõta jõude, mehaanilisi pingeid ja momente. Magnetostriktiivse efekti põhjal on välja töötatud ultrahelilainete allikaid ning magnetostriktiivseid materjale kasutatakse nende energiamuutmisvõime tõttu ka [[aktuaator]]ite ning [[sensor]]ite valmistamisel.
[[File:Magnetoanisotroopne muundur 1.jpg|thumb|150px|Magnetoanisotroopne muundur]] [[File:Magnetoanisotroopne muundur 2.jpg|thumb|150px|Magnetoanisotroopne muundur, millele on rakendatud jõuvektor F]]
Magnetoelastsel efektil põhinevad näiteks erinevad magnetelastsed muundurid, kaasaarvatud induktiivset tüüpi magnetoanisotroopsed muundurid, mis töötavad ferromagnetiliste materjalide magnetilisel mitteisotroopsusel, kui neis tekivad välistest jõududest põhjustatud mehaanilised pinged.
| |||