Redaktsioon: 11. detsember 2014, kell 12:14 redigeeri Nohka (arutelu \| kaastöö) 165 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. detsember 2014, kell 12:27 redigeeri eemalda Nohka (arutelu \| kaastöö) 165 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
41. rida: ==Rakendused== Magnetoelastse efekti abil saab mõõta jõude, mehaanilisi pingeid ja momente. Magnetostriktiivse efekti põhjal on välja töötatud ultrahelilainete allikaid. [[File:Magnetoanisotroopne muundur 1.jpg\|thumb\|left\|Magnetoanisotroopne muundur]] [[File:Magnetoanisotroopne muundur 2.jpg\|thumb\|left\|Magnetoanisotroopne muundur, millele on rakendatud jõuvektor F]] Magnetoelastsel efektil põhinevad näiteks erinevad magnetelastsed muundurid, kaasaarvatud induktiivset tüüpi magnetoanisotroopsed muundurid, mis töötavad ferromagnetiliste materjalide magnetilisel mitteisotroopsusel, kui neis tekivad välistest jõududest põhjustatud mehaanilised pinged. ~~<ref>[http://www.tthk.ee/MEH/Andurid_3.html Mehhatroonikaseadmete e-kursus 2011]. Tallinna Tööstushariduskeskus. Vaadatud 11.dets 2014</ref>~~▼ Mitteisotroopsus on materjalide magnetilise läbitavuse erinevus erinevates geomeetrilistes piirkondades. Kõrvaloleval joonisel on kujutatud trafotüüpi muundurit, mille magnetsüdamik on valmistatud lehtmaterjalist ning millesse on puuritud neli ava, mis asuvad ruudu tippnurkades. Ergutusmähis W1 ja mõõtemähis W2 on paigutatud üksteise suhtes täisnurga alla, mis väldib nendevahelist induktiivset sidet. ▲Magnetoelastsel efektil põhinevad näiteks erinevad magnetelastsed muundurid, kaasaarvatud induktiivset tüüpi magnetoanisotroopsed muundurid, mis töötavad ferromagnetiliste materjalide magnetilisel mitteisotroopsusel, kui neis tekivad välistest jõududest põhjustatud mehaanilised pinged. <ref>[http://www.tthk.ee/MEH/Andurid_3.html Mehhatroonikaseadmete e-kursus 2011]. Tallinna Tööstushariduskeskus. Vaadatud 11.dets 2014</ref> Kui mõõtemuundur on koormamata (F=0 - esimene joonis), siis materjalis pole magnetilist mitteisotroopsust. Ergutusmähise tekitatud magnetvoog kulgeb piki jooni, mis ei lõiku mõõtemähisega W2 ja selles ei teki elektromotoorjõudu (e.m.j.). Kui rakendatakse jõudu F (teine joonis), tekivad magnetsüdamikus mehaanilised pinged – sel juhul need on survepinged. Materjalis tekib magnetiline mitteisotroopsus. Positiivse magnetostriktsiooni korral magnetiline läbitavus väheneb rakendatud jõuga paralleelses suunas, kusjuures jõuga ristsihis magnetiline läbitavus väheneb. Selle tulemusena magnetvälja jõujooned moonduvad. Osa nendest jõujoontest ümbritsevad mõõtemähise ja e.m.j.<ref>[http://www.tthk.ee/MEH/Andurid_3.html Mehhatroonikaseadmete e-kursus 2011]. Tallinna Tööstushariduskeskus. Vaadatud 11.dets 2014</ref> ==Vaata lisaks==

Magnetrostriktsioon: erinevus redaktsioonide vahel