Raskuskiirendus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud |
Parandatud |
||
2. rida:
'''Raskuskiirendus''' (<math>\vec g</math>) on [[kiirendus]], millega [[vaba langemine|vabalt langev]] [[keha]] kiireneb [[taevakeha]] (planeedi, tähe) poolt tekitatava [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul.
Rangelt võttes tuleb eristada kahte raskuskiirendust sõltuvalt sellest, kas objekt, mille vabalangemisest räägitakse, liigub planeedi pöörlemisega kaasa või mitte. Viimasel juhul on raskuskiirendus tingitud puhtalt planeedi [[gravitatsioon|gravitatsioonilisest]] tõmbest ja suunatud planeedi [[massikese|masskeskmesse]] (punane nool joonisel). Sellise raskuskiirenduse mõiste ühtib [[gravitatsioonivälja tugevus]]ega. Kui taevakeha on ligilähedaselt sfääriline massiga ''M'', siis tema gravitatsioonivälja tugevuse [[absoluutväärtus|moodul]] ''g'' [[kaugus]]el ''r'' massikeskmest on arvutatav Newtoni [[gravitatsiooniseadus]]e
: <math>g=\frac{GM}{r^2}</math>
järgi, kus ''G'' on [[gravitatsioonikonstant]]. Selline raskuskiirendus mõjub näiteks satelliidile, mis tiirleb ümber Maa (Maa enese pöörlemine satelliiti ei mõjuta).
Enamasti peetakse raskuskiirenduse all silmas siiski efektiivset raskuskiirendust, mida tajub vaatleja, kes liigub planeedi pöörlemisega kaasa (see raskuskiirendus määrab näiteks taevakeha pinnale toetuva eseme [[kaal]]u). Sel juhul on tegemist taevakeha pinnaga seotud [[mitteinertsiaalne taustsüsteem|mitteinertsiaalse taustsüsteemiga]], kus raskuskiirendusse annab panuse ka tsentrifugaaljõud (roheline nool joonisel). Tsentrifugaaljõu moodul on <math>\omega^2a</math>, kus ''a'' on vaadeldava punkti kaugus pöörlemisteljest ja <math>\omega</math> on planeedi pöörlemise [[nurkkiirus]].
| |||