Põlevkivi poolkoks: erinevus redaktsioonide vahel

'''Põlevkivi poolkoks''' on [[põlevkivi]] [[kuivdestillatsioon|utmisel]] saadav [[tahke]] jääkaine.

Praegusel ajal on võimalik poolkoksi ladustada kahel viisil: [[märgladestustehnoloogia]] ning [[kuivladestustehnoloogia]] järgi. Pärast generaatorist väljumist sisaldab poolkoks väga palju ohtlikke orgaanilisi aineid ([[fenoolid]], [[naftaleen]]id, [[polüaromaatsed ühendid]] jne). Uuringute jooksul selgus, et poolkoks, mis on ladestatud kuivladestustehnoloogia järgi, on keskkonnale oluliselt ohutum. Selle ladestustehnoloogia tulemusi võib kohata Kohtla-Järvel või Kiviõlis.

Väga suurt rolli mängib [[gasifitseerimisrežiim]], mille parandamisega võiks vähendada orgaanilise aine sisaldust poolkoksis, kuid see ei lahenda probleemi. Poolkoksi põletamine toimub kolletes, mis võivad olla erinevat tüüpi. Näiteks põletamist [[restküttekolded|restküttekolletes]] ja [[tolmküttekolded|tolmküttekolletes]] peetakse tehniliselt ja majanduslikult ebaefektiivseks. VõrlduseksVõrdluseks eelmistega võiks nimetada [[keevküttekolded|keevkihikolletes]] põletamise. Selle eeliseks on see, et tekkivas tuhas on väiksem saasteainete sisaldus. Poolkoksi põletamisel seostub vääveldioksiid tahkesse faasi, mis vähendab õhusaastamist.

Kui rääkida Kohtla-Järvest, siis poolkoksimäe [[nõrgvesi]] satub alguses [[Kohtla jõgi|Kohtla jõkke]] ja sealt edasi [[Purtse jõgi|Purtse jõe]] kaudu merre. Nõrgveega tegeleb VKG keskkonna- ja tehnoloogiaosakond. Vaadeldakse äravoolu üle Lüganuse vaatluspostil ja 1 km kaugusel jõesuudmest, kus iga kuu tagant võetakse veeproove ja määratakse keemiliste ainete sisaldused, sh [[raskmetallid]], fenoolid ja [[naftasaadused]]. VKG keskkonna- ja tehnoloogiaosakonna andmetel on Purtse jõel püsiv fenoolireostus, kuid selle tugevus sõltub aastaajast: kõige tugevam on see kevadel ja sügisel, kui vihmaveega uhutakse jäätmemäelt rohkem reoaineid. Peale poolkoksi ladestatakse poolkoksimäele ka puhastusseadmete muda, mis samuti reageerides sademetega võib anda orgaanilisi ühendeid ja lämmastikureostust pinnavette. Viimaste aastate jooksul on Purtse jõe olukord siiski paranenud ja raskmetallide sisaldus on vähenenud, kuid kõrgenenud on [[plii]] sisaldus (2,0 µg/l). Fenoolide jõudmine jõkke on piiratud, mida kahjuks ei saa öelda naftasaaduste kohta.<ref name="keskk">TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Jõgede seire 2003. aasta. Lepingu 1-5/289 lõpparuanne riikliku keskkonnaseire programmi täitmise kohta. Tallinna, 2004</ref>

Selleks, et jälgida põhjavee reostuse levikut poolkoksimägede ümbruses, oli loodud vaatluspuuraukude võrk Kohtla-Järvel, mis võimaldas süveneda ka ordoviitsiumi-kambriumi [[põhjaveekiht]]idesse. Saastunud oli Lasnamäe-Kunda veekiht tööstusterritooriumil ja jäätmevälja ümbritseval alal kuni 300–500 meetri kaugusel. Vee pH jäi vahemikku 6,9–11,3, mis oli tingitud tuha ja poolkoksi karbonaatse osise mõjust. Peamiseks probleemiks oli poolkoksi kustutamine ja laialiuhtmine kasutatud tööstusheitvee ja puhastusseadmete jäätmete abil. Iga tonni poolkoksi peale kasutati 0,8–0,9 m³ fenoole, [[benseen]]i jm sisaldavat vett, mis tähendas ainult suurenenud ohtlike ainete sisaldust nõrgvees. Toksiliste ainete hulgast olulisemateks peetakse naftaprodukte ja fenoole. Põhjavee reostuse vähendamiseks on lõpetatud vee kasutamine poolkoksi jahutamiseks ja väljauhtmiseks.<ref name="õli">Kattai V. Põlevkivi – Õlikivi, Eesti geoloogiakeskus, Tallinn 2003</ref>

Poolkoksi põletamisel eralduvad [[emissioonid]], nagu CO₂ ja SO₂, ning lendub orgaanilisi ühendeid ja raskmetalle. Kõik need on saasteained, mis reostavad õhku. <ref name="rannik">[http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=print&sid=4510 Poolkoksimägede sulgemine hävitab 80 hektarit haljastust] Põhjarannik. Jaanuar 2007</ref> Eestis on kõige problematilisemaksproblemaatilisemaks piirkonnaks alati peeti Ida-Virumaad, kus on arenenud energiatööstus, mis tekitab kuni 85% lendavatest saasteainetest. <ref name="loodus">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes], Riho Mõtlep. Doktoritöö.</ref> Põhilisteks Kohtla-Järve välisõhu kvaliteeti mõjutavateks saasteaineteks on fenool (hüdroksübenseen – C₆H₅OH), [[vesiniksulfiid]] (H₂S) ja [[formaldehüüd]] (CH₂O).<ref name="öko">TPÜ Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakond. Viru Õlitööstus AS tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Töö nr 73-04-VÕT. Jõhvi, november 2004 </ref>

Kahjulike orgaaniliste saasteainete sattumine õhku võib toimuda poolkoksimägede nõrgveest või utmise vedelproduktide lahtistest mahutitest. Kuival ajal tugeva tuule tõttu võib poolkoksimägedest tõusev tolm samuti õhku reostada. Selle piiramiseks või õhu reostuse vältimiseks tuli mäed haljastada. <ref name="loodus">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes], Riho Mõtlep. Doktoritöö.</ref>

1970. aastal võeti poolkoksimägede haljastamine ette ja kasutamine praktikas näitas, et puudus otsene jäätmete kontakt väliskeskkonnaga. Tugeva tuule mõju oli piiratud, mille tulemusena ei olnud kergesti lenduvatel poolkoksiosakestel liigipääsu õhku. Tänaseks on enamus tuhamäenõlvadest roheliseks muutunud. Haljastamine on olnud tähtis nii õhusaaste vähendamiseks kui ka esteetilises mõttes.