[[Pilt:Loess landscape china.jpg|thumb|Lössiplatoo [[Hiina]]s [[Hunyuan]]i lähedal [[Shanxi]] provintsis.]]
[[Pilt:LoessVicksburg.jpg|thumb|Löss]]
Lössiformatsioonid'''Löss''' on tekkinudhomogeenne [[Pleistotseen]]i [[ajastik]]ul [[tuul]]te kantud tolmust ja liivast. Lössi settematerjali lähtekohaks on olnud [[kõrb]]ed, kuivanud [[jõeorgpoorsus|jõeorud]], [[liustikusettedpoorsus]] jne. Lössi moodustavad mineraaliterad on enamasti nurgelised, mis viitab nende suhteliselt väiksele kulutusastmele.<ref>Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 375. ISBN 0922152349</ref>▼
'''Löss''' on homogeenne [[poorsus|poorne]] [[terasuurus|peeneteraline]] [[sete]], mis koosneb peamiselt [[aleuriit|aleuriidist]] ning vähemal määral [[savi|saviosakestest]] ja peeneteralisest [[liiv]]ast.
Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid [[kaltsiit]]se [[tsement (geoloogia)|tsemendi]] tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein.
Tuntuimaks lössi esinemiskohaks on [[Hiina]] põhjaosas asuv [[Hiina lössiplatoo]], kuid lössi leidub ka mujal. Nimetus "löss" on pärit [[Saksamaa]]lt [[Rein]]i orust.
▲Lössiformatsioonid on tekkinud [[Pleistotseen]]i [[ajastik]]ul [[tuul]]te kantud tolmust ja liivast. Lössi settematerjali lähtekohaks on olnud [[kõrb]]ed, kuivanud [[jõeorg|jõeorud]], [[liustikusetted]] jne. Lössi moodustavad mineraaliterad on enamasti nurgelised, mis viitab nende suhteliselt väiksele kulutusastmele.<ref>Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 375. ISBN 0922152349</ref>
Lössil kujunenud [[muld|mullad]] on viljakad, kuid väga haavatavad [[erosioon]]ile.
