Erinevus lehekülje "Rändrahn" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 777 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
P (korralik Ehalkivi pilt selle kribu asemele)
[[Pilt:Ehalkivi1.jpg|pisi|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]].]]
 
'''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[läbimõõt]] üle 512 mm), mis on [[liustik]]u poolt [[aluspõhi|aluspõhjast]] lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.kolme Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse [[hiidrahn]]udeks. Euroopa [[pleistotseen]]se jäätumise alal on teada 65 hiidrahnu, millest ainult viis ei asu [[Eesti]]maal.rühma:
 
Rändrahnuks on varem peetud ka [[tardkivim|tard-]] või [[moondekivim]]itest [[monoliit]]e, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse [[lasum]]use kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et [[mandrijää]] toimel on need [[kivi]]d liikunud ära oma algsest tekkekohast.
 
==Eesti rändrahnud==
[[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|pisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]]
Suurim [[Eesti]] rändrahn on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal, mille [[ruumala]] on 930 m³ ja [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i.
Eesti rändrahnud jagatakse suuruse alusel kolme rühma:
 
*[[hiidrahn]]ud – [[ümbermõõt]] üle 25 meetri
68

muudatust