Katoliku kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Sals100 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
Katoliku kiriku kõrgeim [[organ]] on [[kirikukogu]], kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures {{iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii[[Rooma kuuria]], mille arvukaid ametkondi ([[kongregatsioon]]e) juhivad [[kardinal]]id. Paavsti surma korral valib kardinalide [[kolleegium]] ([[konklaav]]) uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik.
{{toimeta}}
'''Katoliku kirik''' ehk '''roomakatoliku kirik''' (eestikeelne ametlik nimi '''Rooma-Katoliku Kirik''', [[ladina keel|ladina]] ''Sancta Romana Ecclesia'' 'Püha Rooma Kirik') on [[katoliiklus]]e seisukohalt ainuõndsakstegev [[püha]] [[asutus]] ning [[Jumalariik|Jumalariigi]] nähtav kehastus maa peal.
 
[[1054]]. aastal toimunud [[Suur kirikulõhe|suure kirikulõhe]] tagajärjel lõhenes ühtne, ortodoksne ja katoolne kirik [[õigeusu kirik|õigeusu]] ja katoliku kirikuks.
 
Katoliku kiriku pea on [[Rooma]] [[piiskop]] ehk [[paavst]], keda peetakse [[Kristus]]e asemikuks maa peal. Paavst on [[ilmeksimatus|ilmeksimatu]] ametlikes (''ex cathedra'') seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku. Ühtlasi on paavst [[Vatikan]]i linnriigi pea.
 
Katoliku kiriku kõrgeim [[organ]] on [[kirikukogu]], kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures [[Rooma kuuria]], mille arvukaid ametkondi ([[kongregatsioon]]e) juhivad [[kardinal]]id. Paavsti surma korral valib kardinalide [[kolleegium]] ([[konklaav]]) uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik.
 
Katoliiklastel on nii nagu [[õigeusk]]likelgi seitse sakramenti: [[ristimine|ristimise]],<ref>Märkus. Ristimine on seitsmest sakramendist ainus, mida eluohtlikus olukorras võib erandina toimetada ilma preestripühitsuseta inimene. Kuid ka siis peavad täidetud olema teatud tingimused: ristija peab ise olema usklik ristitud inimene ning ristimisel tuleb kasutada selle sakramendi toimetamiseks määratud palvevormelit ja vett.</ref> [[konfirmatsioon]]i, [[armulaua sakrament|armulaua]], [[abielu sakrament|abielu]], [[vaimulikuseisuse sakrament|vaimulikuseisuse]], [[meeleparanduse sakrament|meeleparanduse]] ja [[haigete salvimise sakrament]]. Iga sakrament kannab nähtamatut jumalaarmu, mida nähtavalt väljendavad märk, žestid ja ettemääratud sõnad.