|
== LoltaimTEREEEEEEEEEEEEee ==
Banaani peetakse sageli ekslikult [[puuvili|puuviljaks]], kuid tegelikult kannavad banaane maailma suurimad [[rohttaim]]ed, mille kõrgus võib küündida 6–7,6<ref name="ban"/> või teistel andmetel 10 meetrini<ref name="tervendaja"/> ja läbimõõt 40 sentimeetrin
smoke chicken ewriday
== Radioaktiivsus ==
Banaanid on vähesel määral [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]], kuna vili sisaldab suurel määral [[kaalium]]i, mille [[aatom]]itest 0,01% moodustab [[radioaktiivne isotoop]] <sup>40</sup>K. Madala [[radiatsioon]]i tõttu ei peeta banaane tervisele ohtlikuks.<ref name="K40"/>
Tuumaenergia pooldajad kasutavad mõistet [[banaaniekvivalent]], et võrrelda mitmesuguseid radiatsioonitasemeid sellega, mille saab 1 tingbanaani söömisest. 1 banaaniekvivalent on 520 piko[[kürii]]d, kui arvestada keskmise banaani kaaluks 150 g. See, kes sööb iga päev ühe banaani, saab aasta jooksul kiirgusdoosi 36 mikro[[siivert]]it. Kuna [[looduslik foon]], mille iga inimene niikuinii saab, on ligi sada korda suurem (2,4 millisiivertit aastas), siis peetakse banaanide söömist täiesti ohutuks.
== Ajalugu ==
[[Pilt:Bananas Muslim world.JPG|pisi|Banaanide levik]]
[[Pilt:Inside a wild-type banana.jpg|pisi|Metsikute banaanide viljadel on suured ja kõva kestaga seemned.]]
[[Paapua Uus-Guinea]]s läbi viidud [[arheoloogia|arheoloogilised]] ja [[palentoloogia|palentoloogilised]] uuringud on näidanud, et banaanitaimi kultiveeritakse tõenäoliselt 7000, võimalik, et ka juba 10 000 aastat<ref name="papua"/>. [[Kagu-Aasia]]st levitati banaan [[India]]sse, mille kohta on kirjalikud andmed [[paali keel|paalikeelses]] [[budism|budistlikus]] pühakirjas [[6. sajand eKr|6. sajandist eKr]]. Edasi levitasid inimesed banaane [[Madagaskar]]ile ja sealt [[Aafrika manner|Aafrika mandrile]], kus banaanid levisid [[elevandiluu]]- ja [[orjakaupmees]]te vahendusel idarannikult läänerannikuni. [[1402]]. aastal avastasid [[Portugal]]i meremehed banaanid [[Guinea]]st ning hakkasid neid kasvatama [[Kanaarid|Kanaari saartel]]. Sealt viisid portugallased [[1516]]. aastal banaanid [[Haiti saar]]ele, kust neid levitati teistele [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartele ja [[Kesk-Ameerika]]sse. Sel ajal olid banaanid vaid ligi 10 cm pikkused (tänapäeval 20–30 cm).<ref name="bancom"/>
Sõna ''banana'' pärineb [[Lääne-Aafrika]]s kõneldavast [[volofi keel]]est, millest see laenati [[hispaania keel|hispaania]] või [[portugali keel]]de [[16. sajand]]i lõpus <ref name="word"/>. On ka oletatud, et see tuleb [[araabia keel|araabiakeelsest]] sõnast ''banan'', mis tähendab sõrme.
Banaanide levik [[Lähis-Ida]]s langeb ajaliselt enam-vähem kokku [[islam]]i levikuga. On olemas kirjalikke tõendeid, et prohvet [[Muhamed]] oli banaanidega kokku puutunud. Banaan levis kiiresti [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Hispaania]]sse – Hispaanias kasvanud banaane peeti araabiamaades kõige paremateks. Araabiamaades suureneb banaanide tarbimine tänapäevani paastukuu [[ramadaan]]i ajal märgatavalt.
Esimest korda kirjeldas banaani teaduslikult [[Carl von Linné]] [[1750]]. Kust pärineb taime teaduslik nimi ''Musa'', ei ole teada. On oletatud, et ta kasutas selleks keiser [[Augustus]]e ihuarsti Antonius Musa nime, samuti on arvatud, et ta mugandas banaanide araabiakeelset nimetust ''mauz''.
Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: ''M. sapientum'', mille vilju süüakse paljalt, ja ''M. paradisiaca'', mida enne söömist küpsetatakse. Niisugune jaotus osutus peatselt ebaadekvaatseks, aga parema puudumisel kasutati seda liigitust mitmete täiendustega paarsada aastat. Alles [[1955]] võeti ametlikult kasutusele [[Norman Simmonds]]i ja [[Ken Shepherd]]i väljapakutud nomenklatuur, mis Linné pakutud kaht liiki enam ei sisaldanud. Sellegipoolest tunnistavad mõned bioloogid veel tänapäevalgi Linné termineid, mis tekitab segadust.
Banaanide laiem tarbimine algas [[19. sajand]]i teisel poolel, kui banaane hakati transportima suurte vahemaade taha. [[1850]]. aastal alustati [[Panama]]st regulaarset banaanitransporti [[USA]]-sse, [[1875]] [[Inglismaa]]le ja Portugali ning [[1892]] jõudsid esimesed banaanilaadungid [[Saksamaa]]le <ref name="mans"/>. Suure ekspordimahuga Kesk-Ameerika riike hakati nimetama [[banaanivabariik]]ideks, sellel sõnal on aga tänapäeval mõnevõrra muutunud tähendus.
Veel 19. sajandi keskel olid banaanid Euroopa avalikkusele üsna tundmatud. Banaanide propageerimisel oli tähtis koht [[Jules Verne]]'i romaanil "[[80 päevaga ümber maailma]]", milles banaane üksikasjalikult kirjeldati.
== Banaanide tootmine, transport ja säilitamine ==
[[Pilt:BananaBUNCHunripe-India-Tamil word15.2.jpg|pisi|Pooltoored banaanikobarad]]
[[Pilt:Banana production by nation.svg|pisi|Banaanide tootmine maailmas 2005. aastal.]]
2009. aastal toodeti maailmas 95,6 miljonit tonni banaane. Banaani[[istandik]]e alla jääva maa pindala oli 4,84 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra.<ref name="fao"/>
2008. aastal olid tootjatest suurimad [[eksport]]ijad [[Ecuador]] (5,27 miljonit tonni), [[Costa Rica]] (2,05), [[Filipiinid]] (1,91), [[Colombia]] (1,70) ja [[Guatemala]] (1,39). Suurimad [[import]]ijad olid USA (3,98 miljonit tonni), Saksamaa (1,39), [[Jaapan]] (1,09), [[Venemaa]] (1,01) ja [[Suurbritannia]] (0,95).<ref name="faotrade"/>
{| class="wikitable" align=
|+Suurimad tootjad 2008. aastal<ref name="fao"/>
! Riik !! Toodang,<br> miljonit tonni !! Osakaal,<br>%
|-
| {{PisiLipp|India}} || 26,22 || 28,1
|-
| {{PisiLipp|Filipiinid}} || 8,67 || 9,3
|-
| {{PisiLipp|Hiina}} || 8,04 || 8,6
|-
| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 7,00 || 7,5
|-
| {{PisiLipp|Ecuador}} || 6,70 || 7,2
|-
| {{PisiLipp|Indoneesia}} || 5,74 || 6,1
|-
| {{PisiLipp|Tansaania}} || 3,50 || 3,7
|-
| {{PisiLipp|Mehhiko}} || 2,16 || 2,3
|-
| {{PisiLipp|Costa Rica}} || 2,13 || 2,3
|-
| {{PisiLipp|Colombia}} || 1,99 || 2,1
|-
| '''Maailm kokku''' || '''93,39''' || 100
|}
Eksporditavad banaanid korjatakse pooltooretena, kui nad on veel rohelised. Transport võib kesta 3–4 nädalat ning sel ajal hoitakse vilju [[kliimaseade|kliimaseadmete]] abil 13 °C juures. Madalamatel temperatuuridel banaanikoore rakuseinad purunevad ja viljad tõmbuvad tumedaks. Sihtpunkti jõudnud viljad hoiustatakse õhukindlas ruumis, kuhu lastakse [[etüleen]]i. Mõne päeva pärast viljad valmivad ja saadetakse jaemüüki. Peale küpsete banaanide on aeg-ajalt kaubandusvõrgus saadaval ka rohelised pooltoored banaanid, mida kasutatakse toitude valmistamisel. Kodustes tingimustes säilivad küpsed banaanid vaid mõne päeva. Eriti kiiresti tõmbuvad banaanid mustaks külmkapis, kus [[õhutemperatuur]] on 4 °C.<ref name="iwiki"/>
== Kasutamine ==
[[Pilt:Plantain chips.jpg|pisi|Banaanilaastud]]
[[Pilt:Monkey banana delight.jpg|pisi|India makaak sööb banaani.]]
Meie kaubandusvõrgus on saadaval eelkõige magusad dessertbanaanid, mida tarbitakse peamiselt lihtsalt süües. Troopikas kasutatakse toidu valmistamisel laialdaselt [[tärklis]]erikkaid jahubanaane. Toidu valmistamisel banaane praetakse, keedetakse koos koorega, aurutatakse koos riisiga, neist saab valmistada džemmi, [[banaaniõli]] jms. Samuti tarbitakse kuivatatud banaanilaaste.
=== Värskete viljade toiteväärtus ja biokeemiline koostis ===
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toitained]]<ref name="toit"/>
! Toitaine !! Väärtus<br>100 g kohta
|-
| [[Vesi]] || 74,91 g
|-
| [[Kalorsus]] || 89,0 kcal
|-
| [[Valgud]] || 1,09 g
|-
| [[Lipiidid]] || 0,33 g
|-
| [[Tuhk]] || 0,82 g
|-
| [[Süsivesikud]] || 22,84 g
|-
| [[Sahharoos]] || 2,39 g
|-
| [[Glükoos]] || 4,98 g
|-
| [[Fruktoos]] || 4,85 g
|-
| [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 2,60 g
|-
| [[Tärklis]] || 5,38 g
|}
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/>
! Toiteelement !! Väärtus<br>100 g kohta
|-
| [[Kaalium]] (K) || 358,00 mg
|-
| [[Magneesium]] (Mg) || 27,00 mg
|-
| [[Fosfor]] (P) || 22,00 mg
|-
| [[Kaltsium]] (Ca) || 5,00 mg
|-
| [[Naatrium]] (Na) || 1,00 mg
|-
| [[Mangaan]] (Mn) || 0,27 mg
|-
| [[Raud]] (Fe) || 0,26 mg
|-
| [[Tsink]] (Zn) || 0,15 mg
|-
| [[Vask]] (Cu) || 0,08 mg
|-
| [[Fluor]] (F) || 2,20 μg
|-
| [[Seleen]] (Se) || 1,00 μg
|}
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/>
! Vitamiin !! Väärtus<br>100 g kohta
|-
| [[Vitamiin A|A]] || 3,00 μg
|-
| [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 31 μg
|-
| [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 73 μg
|-
| [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 665 μg
|-
| [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 9,80 mg
|-
| [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 334 μg
|-
| [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 367 μg
|-
| [[C-vitamiin|C]] || 8,70 mg (viljalihas 0,01 kuni 0,02%)
|-
| [[Vitamiin E|E]] || 0,10 mg
|-
| [[Vitamiin K|K]] || 0,50 μg
|-
| [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 22,0 μg
|-
| [[Betaiin]] || 0,1 mg
|}
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Aminohapped]]<ref name="toit"/>
! Aminohape !! Väärtus<br>100 g kohta
|-
| [[Glutamiinhape]] || 152 mg
|-
| [[Aspartaamhape]] || 124 mg
|-
| [[Histidiin]] || 77 mg
|-
| [[Leutsiin]] || 68 mg
|-
| [[Lüsiin]] || 50 mg
|-
| [[Fenüülalaniin]] || 49 mg
|-
| [[Arginiin]] || 49 mg
|-
| [[Valiin]] || 47 mg
|-
| [[Alaniin]] || 40 mg
|-
| [[Seriin]] || 40 mg
|-
| [[Glütsiin]] || 38 mg
|-
| [[Treoniin]] || 28 mg
|-
| [[Isoleutsiin]] || 28 mg
|-
| [[Proliin]] || 28 mg
|}
Viljaliha sisaldab [[amiinid|amiine]] - [[serotoniin]], [[türamiin]], [[dopamiin]], [[noradrenaliin]]).<ref>Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 586,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref>
{{puhasta}}
== Vaata ka ==
* [[United Fruit Company]]
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="asia">{{netiviide | URL = http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBQQFjAA&url=http%3A%2F%2Fmusalit.inibap.org%2Fpdf%2FIN010286_en.pdf&ei=qYf-TMWcBYWSOp6UxcsM&usg=AFQjCNE2Ok47fUhBKoEHPbZmeFb5-MBWLA| Pealkiri = Classification and characterization of ''Musa exotica'', ''M. alinsanaya'' and ''M. acuminata'' ssp. ''errans''| Autor = R.V. Valmayor| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = INFOMUSA – Vol 10, N° 2| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 07.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="ban">{{netiviide | URL = http://www.buzzle.com/articles/banana-tree-information.html| Pealkiri = "Banana Tree Information"| Väljaanne = www.buzzle.com| Kasutatud = 10.01.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="tervendaja">Tervendaja. Väljaanne: märts 2010. Toimetaja: Raivo Mõttus. Lk 12.</ref>
<ref name="iwiki">Ingliskeelse vikipeedia andmed seisuga 15. mai 2010</ref>
<ref name="banan">{{netiviide | URL = http://www.articlesbase.com/gardening-articles/all-about-banana-plants-and-their-hybrids-2391833.html| Pealkiri = "All About Banana Plants and their Hybrids"| Väljaanne = www.articlesbase.com| Kasutatud = 07.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="maailm">[[Heino Kiik]]. "Maailma viljad", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989.</ref>
<ref name="K40">{{netiviide | URL = http://chemistry.about.com/b/2008/08/11/bananas-are-radioactive.htm| Pealkiri = "Bananas Are Radioactive"| Väljaanne = chemistry.about.com| Kasutatud = 07.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="papua">{{netiviide | URL = http://apscience.org.au/projects/PBF_02_3/pbf_02_3.htm| Pealkiri = "Tracing antiquity of banana cultivation in Papua New Guinea"| Väljaanne = apscience.org.au| Kasutatud = 08.12.2010| Keel = inglise}}</ref>.
<ref name="bancom">{{netiviide | URL = http://banana.com/index.html| Pealkiri = "Welcome to banana.com"| Väljaanne = | Kasutatud = 10.01.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="word">{{netiviide | URL = http://www.etymonline.com/index.php?search=banana&searchmode=none| Pealkiri = "Online etymology dictionary: banana"| Väljaanne = www.etymonline.com| Kasutatud = 08.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="mans">Peter Hanelt, Institute of Plant Genetics and Crop Plant. "Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops:(Except Ornamentals)", Springer; 1st edition, 2001. ISBN 978-3540410171</ref>
<ref name="faotrade">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/535/DesktopDefault.aspx?PageID=535#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations: TradeStat"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 06.01.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 08.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 08.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
}}
{{Commons|Banana}}
[[Kategooria:Viljad]]
| 