Vasad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Vasa dünastiast [[Poola]] kuningad: replacement, file @ commons, replaced: Martin Kober 001.jpg → Sigismund III of Poland-Lithuania and Sweden (Martin Kober).jpg using AWB |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Armoiries famille Vasa.svg|
'''Vasad''' ('''Vasa dünastia''') olid kuninglik [[dünastia]]
▲'''Vasad''' ('''Vasa dünastia''') olid kuninglik [[dünastia]] [[Rootsi]]s aastail [[1523]]–[[1654]] ja [[Poola]]s aastail [[1587]]–[[1668]].
==Päritolu==
20. rida ⟶ 19. rida:
Vasade valitsusaega on Rootsis üldiselt peetud äärmiselt edukaks. Esimene Vasa, Gustav I, kukutas viimase Kalmari uniooni valitseja [[Christian II]] ja seadis sisse päriliku kuningavõimu. Ta teostas ka [[reformatsioon]]i, riigistades enamiku kirikumaid. Samas suutis ta Taaniga rahu hoida ja riigi majandust oluliselt turgutada. Tema poeg Erik XIV paistis silma võimeka riigimehe ja sõjandusteoreetikuna, kes algatas [[Eestimaa]] omandamisega [[1561]]. aastal ka Rootsi riigi laienemise. Kuid tema ebastabiilse valitsemisstiili ja vaimuhaiguse tõttu kukutati ta [[1568]]. aastal ja uueks kuningaks sai tema noorem vend Johan III, endine Soome hertsog. Ta laveeris katoliiklaste ja protestantide vahel ja saavutas sellega liidu Poolaga. Ta abiellus ka [[Jagelloonid]]]e dünastiasse kuuluva [[Katarina Jagellonica]]ga, kes oli Poola kuninga [[Zygmunt II]] õde. Nende poeg [[Zygmunt III|Zygmunt]] valiti hiljem Poola kuningaks, seega sai alguse Vasade (''Waza''de) võim Poolas. Johani surma järel sai Sigismundist ka Rootsi kuningas, kuid ta läks katoliikliku usutunnistuse tõttu tülli oma onu, Södermanlandi hertsogi Karliga, kes ta [[1599]]. aastal kukutas ja Karl IX nime all ise Rootsi kuningaks sai. Nii jagunes Vasade dünastia vanemaks liiniks, mis valitses Poolas, ja nooremaks Rootsis. Nende vahel puhkesid usuliste ja dünastiliste erimeelsuste tõttu ägedad sõjad, mis kestsid kuni [[1629]]. aastani.
[[1611]]. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, keda on peetud üheks kõigi aegade silmapaistvamaks Rootsi monarhiks. Ta suutis sõdades võita nii venelasi, poolakaid kui ka sakslasi, muutes Rootsi tõeliseks suurriigiks. Ta kirjutas alla ka [[Tartu Ülikool]]i rajamise ürikule. [[1632]]. aastal langes ta aga 38-aastasena [[Lützeni lahing]]us. Gustav Adolfi järel sai Rootsi kuningannaks tema alaealine tütar Kristiina, kelle ajal jätkas riigikantsler [[Axel Oxenstierna]] tegelikult Gustavi-aegset poliitikat. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] jätkati sõdimist protestantide poolel ning [[1648]]. aastal saadi [[Vestfaali rahu]]ga endale Saksamaal Ees-Pommeri ja Bremen. Selleks ajaks oli Kristiina juba
Aastal [[1654]] loobus Kristiina troonist, pöördus katoliku usku, lahkus riigist ja suri [[1689]] lastetuna. Troon läks tema nõole [[Karl X Gustav]]ile [[Pfalzi dünastia]]st ([[Pfalz]]-[[Zweibrücken]]-Birkenfeld), [[Wittelsbach]]ide nooremast harust, kes olid Vasa dünastia järeltulijad naisliinis.
27. rida ⟶ 26. rida:
==Vasa dünastiast [[Poola]] kuningad==
[[Pilt:Sigismund III of Poland-Lithuania and Sweden (Martin Kober).jpg|
*[[Zygmunt III]] Waza [[1587]]–[[1632]]
33. rida ⟶ 32. rida:
*[[Jan II]] Kazimierz Waza [[1648]]–[[1668]]
[[Rootsi kuningas]] Johan III abiellus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i õe Katarina Jagellonicaga, sidudes Poola-Leedu [[Jagelloonid]]e dünastia Rootsi kuningakojaga. Kui Zygmunt suri ilma meessoost järeltulijata, valiti nende poeg [[1587]] Zygmunt III-na Poola kuningaks. Pärast Johani surma sai Zygmunt ka Rootsi kuningaks (Sigismundi nime all).
Kuningas Sigismund kaotas aga Rootsi trooni, sest ta oli katoliiklane. Järgmiseks Rootsi kuningaks sai tema onu Karl IX. Seega oli sellest hetkest kaks Vasa dünastiat: vanem, katoliiklik haru Poola troonil ja noorem, protestantlik haru Rootsi troonil. See tekitas kahe riigi vahel arvukaid sõdu.
Zygmunt III poegade Władysław IV ja Jan II Kazimierzi ajal algas Poola allakäik. Sõjad [[Türgi]], [[Venemaa]] ja Rootsiga nõrgestasid riiki. [[1652]] seati Poola [[Seim (Poola)|Seimis]] sisse ''[[liberum veto]]'', mille kohaselt Seim sai otsuseid teha ainult ühehäälselt, nii et faktiliselt muutus otsuste tegemine võimatuks: ükskõik kes paljudest saadikutest sai ükskõik missuguse eelnõu üksinda blokeerida. [[1657]] anti [[Preisimaa]]le [[suveräänsus]]. [[Andrussovo vaherahu]]ga [[1667]] pidi Poola Venemaale loovutama ulatuslikke alasid. Venemaale läksid [[Smolensk]]i ja [[Kiiev]]i linn ning [[Ukraina]] kuni [[Dnepr]]ini. Juba aastal [[1668]], pärast Jan Kazimierzi loobumist troonist asus Poola troonile [[Michał Korybut Wiśniowiecki]], kes ei olnud Vasa, kuigi ka Rootsi troonist loobunud Kristiina, kes oli nüüd katoliiklane, plaanis mõnda aega oma kandidatuuri ülesseadmist Poola kuninga valimistel. Viimane meessoost Vasa, Poola kuningas Jan II Kazimierz suri [[1672]]. aastal [[Pariis]]is.
| |||