Kasutaja:Hrastas/Hüdroloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Hüdroloogiat on uuritud üle tuhande aasta. Näiteks 4000 aastat eKr. ehitati [[Niilus|Niilusele]] tamm, et suurendada saagikust ja parandada maa viljakust. [[Mesopotaamia|Mesopotaamia]] linnad kaitsesid end üleujutuste eest kõrgete muldvallidega. Vanad kreeklased ja roomlased ehitasid akvedukte ning Hiinast on leitud niisutus- ja üleujutuskaitsevõrke.

[[Vitruvius|Marcus Vitruvius]] kirjeldas esimesel sajandil eKr. veeringeteooriat, kus sademed langevad mägedele ning läbides Maa pinna tekitavad ojad ja allikad. Teaduslikumat lähenemist kasutades kirjeldasid nii [[Leonardo da Vinci|Leonardo da Vinci]] kui ka [[Bernard Palissy|Bernard Palissy]] eraldiseisvalt tänapäeval tuntud veeringet. Alles 17. sajandil hakati leidma hüdroloogiliste muutujate väärtusi.

Moodsa hüdroloogia rajajad olid [[Pierre Perrault|Pierre Perrault]], [[Edme Mariotte|Edme Mariotte]] ja [[Edmond Halley|Edmond Halley]]. Mõõtes sademeid, äravoolu ja äravooluala, näitas Perrault, et sademetest piisab [[Seine|Seine’i]] jõe varustamiseks. Mariotte kasutas vee voolukiiruse ja jõe ristlõike pindala mõõtmeid, et arvutada Seine'i jõe äravool. Halle näitas, et Vahemerest aurustub vesi sinna sissevoolavatasissevoolavate jõgede veehulga arvelt.

18. sajandil hüdroloogia arenes, kuna [[Daniel Bernoulli|Daniel Bernoulli]] leiutas [[Piesomeeter|piesomeetri]], Bernoulli lõi [[Bernoulli võrrand|Bernoulli võrrandi]] ja [[Henri Pitot|Henri Pitot]] omakorda Pitot’ toru. 19. sajandil arenes põhjavee hüdroloogia ning avastati [[Filtratsiooni põhiseadus|Darcy seadus]], loodi Dupuiti-Thiemi kaevuvalem ning Hageni-Poiseuille kapillaarusekapillaarsuse võrrand.

20. sajandil asendus empiirilisus regionaalsete analüüsidega. Valitsused algatasid hüroloogilisehüdroloogilise uurimise programme. Tähtsamateks saavutusteks olid [[Leroy Sherman|Leroy Shermani]] hüdrograaf, [[Robert E. Horton|Robert E. Hortoni]] maasseimbumise teooria ja [[C.VCharles Vernon Theis|C.VCharles Vernon Theisi]] põhjavee võrrand, mis kirjeldab kaevu hüdraulikat.

Tänu arvutite arengule ja [[Geoinfosüsteem|geoinfosüsteemidele]] on alates 1950. aastatest hüdroloogiale lähenetud teoreetilisemalt kui varem. <ref name="viessman" />