Redaktsioon: 11. november 2014, kell 07:00 redigeeri MamboBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 2289 muudatust P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. november 2014, kell 10:38 redigeeri eemalda MamboBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 2289 muudatust P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust Uuem muudatus →
10. rida: [[Pilt:CompactFlash.jpg\|thumb\|CompactFlash [[mälukaart]]]] [[Intel]] nägi Masuoka leiutises suurt potentsiaali ja esitles esimest kättesaadavat NOR-tüüpi välkmälukiipi [[1988]]. aastal.<ref>{{cite web\|url=http://www2.electronicproducts.com/NAND_vs_NOR_flash_technology-article-FEBMSY1-FEB2002.aspx\|title=NAND vs. NOR flash technology: The designer should weigh the options when using flash memory\|last=Tal\|first=Arie\|month=~~February~~Veebruar\|year= 2002\|accessdate=2010-12-11}}</ref> NOR-tüüpi välkmälul on madal kustutamis– ja kirjutamiskiirus, aga see on varustatud täielike aadressi– ja andmesiinidega, mis tähendab, et on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. See omadus teeb välkmälu heaks asenduseks [[püsimälu]]kiipidele, millel salvestatakse programme, mida harva uuendatakse, nagu [[BIOS]] või seadme püsivara. NOR-tüüpi mälu kasutati esimestel välkmälupõhistel andmekandjatel. Esimestel CompactFlash mälukaartidel tarvitati NOR-tüüpi mälu, hiljem hakati kasutama odavamat [[NAND]]-tüüpi mälu. Toshiba tutvustas NAND-tüüpi välkmälu 1987. aastal konverentsil International Electron Devices Meeting. Sellel mälul on vähendatud kustutamis– ja kirjutamisajad, iga mälurakk vajab vähem kiibi pindala, mis võimaldab rakke tihedalt pakkida, mille tõttu on hind biti kohta madalam. Kuid NAND-tüüpi mälu puhul ei ole võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Andmeid on vaja lugeda plokkides, igas plokis sadu või isegi tuhandeid bitte. Seepärast on NAND-tüübi mälu sobimatu [[püsimälu]] asendusena, sest enamik [[protsessor]]eid ja [[mikrokontroller]]eid vajasid suvapöördust baidi tasemel. Selles suhtes on NAND-tüüpi mälu sarnane teistele sekundaarsalvestitele nagu [[Kõvaketas\|kõvakettad]] ja [[Optiline andmekandja\|optilised andmekandjad]]. Esimene NAND-tüüpi välkmälu kasutatav andmekandja oli [[SmartMedia]] mälukaart, mis ilmus 1995. aastal. Pärast seda ilmusid [[MultiMediaCard]], [[Secure Digital]], [[Memory Stick]] ja [[xD-Picture Card]]. Uue põlvkonna mälukaartidel, nagu [[RS-MMC]], [[miniSD]] ja [[microSD]], on üliväike pakend. Näiteks, microSD kaardi pindala on umbes 1,5 cm<sup>2</sup> ning see on õhem kui kui 1 mm. Sellest hoolimata on microSD kaartidel mahud 64 MB–32 GB.<ref name="32gb-support">{{cite web\|url=http://www.computerworld.com/s/article/9173879/SanDisk_ships_32GB_mobile_memory_card\|title=SanDisk ships 32GB mobile memory card\|date=22. märts 2010\|publisher=Computerworld\|accessdate=2010-12-11}}</ref> 89. rida: ==Tööstus== Üks allikas väidab, et välkmälu turu maht 2008. aastal on hinnanguliselt 9,1 miljardit dollarit. [[Apple Inc.]] on kolmas suurim välkmälu ostja, kasutades umbes 13% kogu välkmälu tootmisest.<ref>{{cite web\|url=http://www.edn.com/article/472396-Apple_sneezes_flash_industry_gets_sick.php\|title=Apple sneezes, flash industry gets sick\|accessdate=2010-12-11}}</ref> Teised allikad väidavad, et välkmälu turu maht 2006. aastal oli hinnanguliselt rohkem kui 20 miljardit dollarit, mis on rohkem, kui 8% kogu pooljuhtide turust ja rohkem, kui 34% kogu pooljuhtide mälu turust.<ref>{{cite journal\|last=Yinug\|first=Christopher Falan\|year=2007\| month=~~July~~Juuli\|title=The Rise of the Flash Memory Market: Its Impact on Firm Behavior and Global Semiconductor Trade Patterns\|journal=Journal of International Commerce and Economics\|url= http://electronics.wesrch.com/pdf_file/SE1_1213333680/the-rise-of-the-flash-memory-market-its-impact-on-firm-behavior-and-global-ic-trade-patterns.pdf\|format=PDF\|accessdate= 2010-12-11}}</ref> ==Välkmälu skaleerimine==

Välkmälu: erinevus redaktsioonide vahel