Kasutaja:Hrastas/Hüdroloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hüdroloogia''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnadest ''hydōr'' 'vesi' ja ''[[logos]]'' 'mõiste, õpetus') on [[teadusharu|teadus]], mis uurib [[Maa (planeet)|Maa]] ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist. Teadlast, kes selle teadusharuga tegeleb, nimetatakse hüdroloogiks. <ref name="viessman">{{cite book|last=Viessman, Jr.|first=Warren|author2=Gary L. Lewis|title=Introduction to hydrology|year=2003|publisher=Pearson Education|location=Upper Saddle River, N.J.|isbn=0-673-99337-X|edition=5th}}</ref>

Hüdroloogia jagatakse [[Pinnavesi |pinnavee]] hüdroloogiaks, [[Põhjavesi |põhjavee]] hüdroloogiaks ja merehüdroloogiaks. Hüdroloogia valdkonda kuuluvad ka hüdrometeoroloogia, hüdrogeoloogia, valgla ohjamine ja vee kvaliteet - valdkonnad, kus vesi mängib põhilist rolli. Okeanograafia ja meteoroloogia ei kuulu hüdroloogia alla, kuna nendes valdkondades on vesi üks tähtsatest aspektidest, aga mitte ainus. <ref>{{cite book|lastname=Viessman,"viessman" Jr.|first=Warren|author2=Gary L. Lewis|title=Introduction to hydrology|year=2003|publisher=Pearson Education|location=Upper Saddle River, N.J.|isbn=0-673-99337-X|edition=5th}}</ref>

Tänu arvutite arengule ja geoinfosüsteemidele on alates 1950. aastatest hüdroloogiale lähenetud teoreetilisemalt kui varem. <ref>{{cite book|lastname=Viessman,"viessman" Jr.|first=Warren|author2=Gary L. Lewis|title=Introduction to hydrology|year=2003|publisher=Pearson Education|location=Upper Saddle River, N.J.|isbn=0-673-99337-X|edition=5th}}</ref>

Hüdroloogia keskseks teemaks on asjaolu, et vesi liigub läbi Maa erinevaid teid mööda ning erineva kiirusega. Veeringe Kõige piltlikum näide on vee aurustumine ookeanist, mille järel tekkinud pilved liiguvad merelt maale ja tekitavad sademeid. Sademete vesi jõuab jõgedesse, järvedesse või põhjavette. Osa vett aurustub ning osa jõuab tagasi ookeanisse, lõpetades nii ka ühe tsükli. Vesi muudab ühe tsükli käigus oma olekut mitu korda. <ref name="maidment">{{cite book|editor-last=Maidment|editor-first=David R.|title=Handbook of hydrology|year=1993|publisher=McGraw-Hill|location=New York|isbn=0-07-039732-5}}</ref>

Hüdroloogia uurib vee liikumist eri olekutes, vee liikumist ühe oleku kestel või lihtsalt kvantifitseerib vee kogused mingis olekus. Osa hüdroloogiast keskendub otseste mõõtmiste saamisele ning osa modelleerib protsesse, et teha ennustusi ja prognoose. <ref>{{cite book|editor-lastname=Maidment|editor-first=David R.|title=Handbook of hydrology|year=1993|publisher=McGraw-Hill|location=New York|isbn=0-07-039732-5}}<"maidment"/ref>

*[[põhjavee hüdroloogia]] ([[hüdrogeoloogia]]) kvantifitseerib põhjavee voolu ja lahustunud ainete liikumist.<ref>{{cite book|editor-lastname=Maidment|editor-first=David R.|title=Handbook of hydrology|year=1993|publisher=McGraw-Hill|location=New York|isbn=0-07-039732-5}}<"maidment"/ref>

Sademete pinnasesse imbumine on hüdroloogias oluline teema. Mõnedel juhtudel imab kuiv pinnas sademeid halvemini kui märg pinnas. Teatud olukordades on imbumist võimalik mõõta infiltromeetriga. <ref>{{cite book|editor-lastname=Maidment|editor-first=David R.|title=Handbook of hydrology|year=1993|publisher=McGraw-Hill|location=New York|isbn=0-07-039732-5}}<"maidment"/ref>

Hüdroloogia uurib pinnavee voolamist ja lahustunud ainete liikumist. Vee liikumist suuremates jõgedes uurivad ka hüdraulika ja hüdrodünaamika. <ref>{{cite book|editor-lastname=Maidment|editor-first=David R.|title=Handbook of hydrology|year=1993|publisher=McGraw-Hill|location=New York|isbn=0-07-039732-5}}<"maidment"/ref>

Üks olulisemaid uurimisobjekte on pinnavee ja põhjavee vastastikune mõju. Tegemist on keeruliste protsesssidega ja veehulga liikumine, kas põhjaveest pinnavette või vastupidi, sõltub paljudest muutujatest nagu põhjavee tase, pinnaveekogu põhja omadused jm.<ref name="maidment"/>

Aurustumine on oluline veeringe osa. Seda mõjutab osaliselt õhuniiskus, mida on võimalik mõõta näiteks niiskusmõõturiga. Aurustumist mõjutab ka lume, rahe või jää olemasolu. <ref>{{cite book|editor-lastname=Maidment|editor-first=David R.|title=Handbook of hydrology|year=1993|publisher=McGraw-Hill|location=New York|isbn=0-07-039732-5}}<"maidment"/ref>

Sademete hulka on võimalik mõõta eri viisidel: sadeveemõõturi, radari või satelliitidega.<ref name="maidment"/>

Hüdroloogiliste protsesside kaugseire pakub erinevat tüüpi infot, milleks võivad olla pilvkate, pinna niiskus, taimkate. Kaugseiret tehakse nii maapealsete sensorite kui ka satelliitidega.<ref name="maidment"/>

Hüdroloogia uurib vees olevaid orgaanilisi ja mitteorgaanilisi ühendeid nii lahustunud kui ka sette kujul. Vee kvaliteeti mõjutab selles lahustunud hapniku reageerimine orgaaniliste ühenditega ja ka teised keemilised reaktsioonid. Veeproovide võtmine on tihti automatiseeritud ning proovid analüüsitakse proovi võtmise kohas.<ref name="maidment"/>

Hüdroloogiliste andmete, nagu sademete hulk või jõe vooluhulk, analüüsimisel on hüdroloogidel võimalik hinnata tulevasi hüdroloogilisi nähtusi. Haruldaste nähtuste prognoosimiseks analüüsitakse nende kordumisperioodi. Veel huvitab hüdrolooge ka näiteks jõgede keskmine vooluhulk aasta või aastaaja kohta.<ref name="McCuen">{{cite book|last=McCuen|first=Richard H.|title=Hydrologic analysis and design|year=2005|publisher=Pearson-Prentice Hall|location=Upper Saddle River, N.J.|isbn=0-13-142424-6|edition=3rd}}</ref>

Nende analüüside põhjal saavad insenerid ja majandusteadlased teha usutavaid riskihinnanguid. Vastavalt nendele on võimalik planeerida taristu arengut ja muid investeeringuid. Statistilist informatsiooni kasutatakse ka suurte tammide käitumiseeskirjade loomisel.<ref>{{cite book|lastname="McCuen|first=Richard H.|title=Hydrologic analysis and design|year=2005|publisher=Pearson-Prentice Hall|location=Upper Saddle River, N.J.|isbn=0-13-142424-6|edition=3rd}}<"/ref>

Hüdroloogiline mudel on lihtsustatud kujututis veeringi osast. Mudeleid kasutatakse peamiselt ennustuste tegemiseks ja hüdroloogiliste protsesside paremaks mõistmiseks. Eristatakse kaht peamist hüdroloogilist mudelit: andmetel põhinev ja protsessi kirjeldusel põhinev.<ref>{{cite book|lastname="McCuen|first=Richard H.|title=Hydrologic analysis and design|year=2005|publisher=Pearson-Prentice Hall|location=Upper Saddle River, N.J.|isbn=0-13-142424-6|edition=3rd}}<"/ref>