Fluorestsentsspektroskoopia: erinevus redaktsioonide vahel

Kasutust leiavad erinevaid valgusallikaid, sealhulgas [[laser]]id, [[LED]]id, [[ksenoonlamp|ksenoon-]] ja [[elavhõbelamp|elavhõbelambid]]. Ergastava valgusena kasutatakse sellist kiirgust, mis neeldub tugevalt uuritavas aines. Seda on lihtne leida [[neeldumisspekter|neeldumisspektrist]]. Laserid kiirgavad väga [[monokromaatiline laine|monokromaatset valgust]], mistõttu pole vajadust ergastavat valgust enne ainega interakteerumist läbi filtri või [[monokromaator]]i lasta. Laserite kasutamise puuduseks on aga asjaolu, et neilt pärineva valguse lainepikkust ei saa muuta. Seevastu [[ksenoonlambi]] spekter on pidev ja temalt pärineva valguse intensiivsus püsib enam-vähem konstantsena lainepikkuste vahemikus 300 kuni 800 nm.<ref name="ksenoon"> {{netiviide | URL =http://www.hamamatsu.com/resources/pdf/etd/Xe-HgXe_TLSX1044E05.pdf| Pealkiri =Super-Quiet Xenon Lamp. Super-Quiet Mercury-Xenon Lamp| Kasutatud =21.10.14 | Keel = }} </ref>

 

 

Detektorid on kas ühe- või mitmekanalilised. Ühe kanaliga detektoriga saab registreerida kiirguse intensiivsust ainult ühe lainepikkuse kaupa, samas mitmekanaliline salvestab terve spektri korraga ja kiirguva valguse jaoks pole [[monokromaator]]it vajagi. Mõlemal variandil on siiski omad eelised ja puudused.<ref name="CCD"> {{netiviide | URL =http://www.horiba.com/us/en/scientific/products/raman-spectroscopy/raman-academy/raman-faqs/what-is-a-ccd-detector/| Pealkiri = What is a CCD detector?| Kasutatud =28.10.14 | Keel = }} </ref>