Redaktsioon: 14. november 2014, kell 15:08 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. november 2014, kell 18:17 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
84. rida: Kopsuvähki põevad sagedamini [[arenenud riik]]ide elanikud. Kopsuvähk on üheks sagedamini esinevaks vähktõve vormiks nii [[Põhja-Ameerika]]s, [[Euroopa]]s kui ka [[Eesti]]s. Kopsuvähk on kasvajalistest haigustest [[surm]]a põhjusena esikohal, põhjustades rohkem surmasid kui jämesoole-, rinna- ja [[eesnäärmevähk]] kokku (1,1 milj inimesel/aastas (2000); 1,4 milj inimesel (2008)) , olles samas üks paremini välditavaid kasvajalisi haigusi.<ref name="Harrison">Horn, L; Pao W; Johnson DH (2012). "Chapter 89". In Longo, DL; Kasper, DL; Jameson, JL; Fauci, AS; Hauser, SL; Loscalzo, J. Harrison's Principles of Internal Medicine (18th ed.). McGraw-Hill. ISBN 0-07-174889-X.</ref> Kopsuvähki haigestumine on viimastel aastakümnetel meeste seas vähenenud, naistel suurenenud. [[Adenokartsinoom]]i esinemise sagedus on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud. Kuigi suitsetamine on üks suurimaid [[riskifaktor]]eid kopsuvähi arenguks, on toimunud märgatav suurenemine kopsuvähki haigestujatel mittesuitsetajate seas. <ref name="The changing epidemiology of lung cancer in Europe">The changing epidemiology of lung cancer in Europe Maryska L.G. Janssen-Heijnenemail, Jan-Willem W. Coebergh</ref> 627. rida: {{Vaata\|Kopsuvähi kolde mikrokeskkond}} Kopsuvähi kolle moodustub lisakd geneetilistele faktoritele ka mitmete kehasiseste protsesside tulemina, [[põletik]]ukolde düsregulatsioon, immunosupressioon ja lahustuvate kasvufaktorite, [[tsütokiin]]ide ja [[hormoon]]ide suurenenud ringlus. Kospuvähi kolde mikrokeskkonnale on iseloomulik [[kasvaja hüpoksia]] - hüpoksilised kasvajarakud (kiirgusele üsna resistentsed). Kasvajat varustav veresoonte võrgustik on sagedasti vigane- kas veresoonte vähesuse või ka funktsioonihäirete tõttu ja osa kasvajast ei saa piisavalt ja õigeaegselt [[hapnik]]ku ja [[toitaine]]id. Kasvaja hüpoksia võib välja kujuneda juba 100 – 150 µm kaugusel [[veresoon]]test.<ref>Edward E. Graves, Ph.D., Amit Maity, M.D., Ph.D, ja Quynh-Thu Le, M.D., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2917385/ The Tumor Microenvironment in Non-Small Cell Lung Cancer], Semin Radiat Oncol. juuli 2010; 20(3): 156–163., doi: 10.1016/j.semradonc.2010.01.003, PMCID: PMC2917385, NIHMSID: NIHMS200259, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ▼ ▲~~Kospuvähi~~Kopsuvähi kolde mikrokeskkonnale on iseloomulik [[kasvaja hüpoksia]] - hüpoksilised kasvajarakud (kiirgusele üsna resistentsed). Kasvajat varustav veresoonte võrgustik on sagedasti vigane- kas veresoonte vähesuse või ka funktsioonihäirete tõttu ja osa kasvajast ei saa piisavalt ja õigeaegselt [[hapnik]]ku ja [[toitaine]]id. Kasvaja hüpoksia võib välja kujuneda juba 100 – 150 µm kaugusel [[veresoon]]test.<ref>Edward E. Graves, Ph.D., Amit Maity, M.D., Ph.D, ja Quynh-Thu Le, M.D., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2917385/ The Tumor Microenvironment in Non-Small Cell Lung Cancer], Semin Radiat Oncol. juuli 2010; 20(3): 156–163., doi: 10.1016/j.semradonc.2010.01.003, PMCID: PMC2917385, NIHMSID: NIHMS200259, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> Kopsuvähi kolde mikrokeskkonna hulka loetakse ka endoteelirakud, kasvaja fibroplastid, müeloidrakud, ''[[mastocytus]]'', [[dendriitrakud]] ja [[ekstratsellulaarne maatriks]]. Kopsuvähi kolde [[Uussoonestumine\|uussoonestumise]] tulemusel tekkinud sooned (vere - ja [[lümfisoon]]ed) liiguvad koldesse ka arvukad vererakud, sh [[makrofaagid]], [[neutrofiilid]], T-ja B-rakud.<ref>Zhao Chen, Christine M. Fillmore, Peter S. Hammerman,Carla F. Kim & Kwok-Kin Wong, [http://www.nature.com/nrc/journal/v14/n8/fig_tab/nrc3775_F1.html Non-small-cell lung cancers: a heterogeneous set of diseases], Nature Reviews Cancer 14, 535–546 (2014) doi:10.1038/nrc3775, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ~~Kopsuvähi kolde mikrokeskkonnas on tuvastatud ka lahustuvaid kasvufaktoreid.~~ == Kopsuvähivastane vaktsiin == 675. rida ⟶ 677. rida: * Anneli Kullamaa, Jana Jaal, [http://www.eestiarst.ee/static/files/080/ea10lisa2lk12-17.pdf Suitsetamise roll kopsuvähi tekkes ja edasises haiguskulus], Eesti Arst 2010; 89(Lisa2):12−17, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.) * Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku nukleaarmeditsiini osakonna vanemõde Epp Linnasmägi, [http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/PET_uuring_RD.pdf POSITRONEMISSIOON-TOMOGRAAFIA (PET) UURING], 2013, veebiversioon (vaadatud 13.11.2014.a.) ; Molekulaarpatoloogia * [http://www.mycancergenome.org/content/disease/lung-cancer Molecular Profiling of Lung Cancer], veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> ; [[Vähi biomarkerid\|Vähi molekulaarsed biomarkerid]] * [http://www.lungcancerprofiles.com/lung_cancer_and_biomarkers Lung Cancer and Biomarkers], veebiversioon (vaadatud 10.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> ; Kopsuvähi valuravi * Lynne Eldridge MD, [http://lungcancer.about.com/od/livingwithlungcancer/a/cancerpain.htm Pain Managment for Lung Cancer], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> ; Kopsuvähi metastaasid * Marju Kase, Tanel Laisaar, Jana Jaal, [http://www.eestiarst.ee/static/files/043/ea10lisa2lk88-96.pdf Kopsuvähist tingitud aju- ja luumetastaasid ning pleuraefusioon], Eesti Arst 2010; 89(Lisa2):88−96, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)

Kopsuvähk: erinevus redaktsioonide vahel