Erinevus lehekülje "Vanakreeka keel" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Vanakreeka keel''' (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ γλῶττα (''hē Hellēnikē glōtta'')) on [[keel]], mida kasutati [[Vana-Kreeka]]s ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, [[kreeka keel]]e vanim, [[antiikaeg]]ne [[keeleaste]].
 
Vanakreeka keele mõiste alla paigutatakse [[keelekuju]]d ja [[murre|murded]], mida kasutati ajavahemikul [[kreeka kiri|kreeka kirja]] kasutuselevõtust (umbes 800 eKr) kuni [[hellenism]]iajastu alguseni (umbes 300 eKr) ning vähemalt kirjanduses [[antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 eKr). Klassikalise vanakreeka keele normiks peetakse kirjanduslikku [[Atika murre]]t 5. ja 4. sajandil eKr, [[Sophokles]]e, [[Platon]]i ja [[Demosthenes]]e keelt. Keeleastet alates umbes 600. aastast kuni [[1453]]. aasta|Osmanite riigi]] pooltaastani ([[Konstantinoopoli vallutamine]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt) nimetatakse [[keskkreeka keel]]eks ehk Bütsantsi kreeka keeleks; sellel on järjepidevus vana- ja keskkreeka keelega.
 
Vanakreeka keelel on kogu [[Õhtumaa]]le oluline tähtsus. Ta on avaldanud tänapäeva kultuurile mõju [[ladina keel]]e kaudu, mille keelealal ta oli oluline [[kultuurkeel]], ja säilinud vanakreekakeelse [[ilukirjandus]]e, [[historiograafia]], [[filosoofia]] ja [[teadus]]e kaudu. [[Uus Testament|Uue Testamendi]] keelena on vanakreeka keel oluline [[kristlus]]ele ja [[kristlik teoloogia|kristlikule teoloogiale]]. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid [[võõrsõna|võõrsõnu]], [[laensõna|laensõnu]] ja [[tõlkelaen]]e, mida kasutatakse eriti [[oskuskeel]]tes.Vana- ja keskkreeka keele (kuni 1453. aastani) [[ISO 639]] [[keelekood]] on grc.