Kalmõkid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud ja täiendatud
Parandatud
15. rida:
}}
 
[[Pilt:Чаепитие калмыков.jpg|pisi|Grupp kalmõkkeKalmõkid teed joomas [[19. sajand]]i lõpul]]
'''Kalmõkid''' on [[mongolid|mongoli]] rahvas [[Venemaa Föderatsioon]]is [[Kalmõkkia]]s. Kõnelevad [[kalmõki keel|kalmõki]] ja [[vene keel]]t. Kalmõkid on [[budism|budistid]].
[[2002]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 173 996 kalmõkki, neist Kalmõki Vabariigis 155 938 (53,3 %). [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 183 372 kalmõkki, neist Kalmõki Vabariigis 162 740 (57,4% elanikkonnast).<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm</ref>[[Kõrgõzstan]]is elab 5825 kalmõkki. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 11 kalmõkki.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE04&lang=2 Statistikaameti koduleht]</ref>
 
23. rida:
Ei ole täpselt teada, miks kalmõkkide esivanemad läände rändasid. Kalmõkid asusid [[17. sajand]]i algul [[Kaspia meri|Kaspiast]] loodes paiknevale [[stepp|stepi]]alale, tõrjudes senised elanikud [[nogaid]] kõrvale. Formaalselt luges Venemaa seda territooriumi endale kuuluvaks, kuid faktiliselt Venemaa riigivõim seal kuigivõrd ei kehtinud. Ajapikku püüdis aga Venemaa oma võimu Kalmõkkias tugevdada. [[1771]]. aastal püüdsid paljud kalmõkid [[Don]]i ja [[Volga]] vaheliselt alalt itta lahkuda. Paljudel see õnnestus, kuid Venemaal õnnestus ka osa põgenejatest tappa või tagasi tuua. Pärast seda Venemaa suhtumine kalmõkkidesse muutus, [[Kalmõki Khaaniriik]] likvideeriti ja Kalmõkkiasse hakati ümber asustama [[venelased|venelasi]]. Kuid venelased ja kalmõkid eriti omavahel ei suhelnud, ning [[20. sajand]]i algul olid kalmõkid veel valdavalt ükskeelsed.
 
[[Kalmõki Autonoomne Oblast]] moodustati [[1920]]. aasta novembris. Nõukogude võimu tõsisemad repressioonid kalmõkkide vastu algasid [[1931]]. aastal, siis hakati ka budiste taga kiusama. Rängalt tabas kalmõkke [[1932]].-[[1933]]. aasta näljahäda. [[1935]]. aastal muudeti autonoomne oblast [[Kalmõki Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Kalmõki ANSV-ks]]-ks.
 
[[1942]]. aasta lõpus oli Kalmõkkia lühikest aega [[Kolmas Riik|Saksamaa]] poolt okupeeritud. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] juhtkond süüdistas kalmõkke koostöös saksa okupantidega ja küüditas nad [[1943]]. aasta detsembris [[Siber]]isse ja [[Kesk-Aasia]]sse. Küüditati ka [[Punaarmee]]s teeninud kalmõkid. Kalmõki ANSV likvideeriti. Ametlikel andmetel hukkus küüditatud kalmõkkidest ligi 10 %, mõnede uurijate hinnangul aga kuni 30 %. Küüditatud kalmõkkidel oli kalmõki keele avalik kasutamine keelatud.
 
[[1956]]. aastal kalmõkid rehabiliteeriti ja. [[1957]]. aastal [[taastati Kalmõki Autonoomne Oblast]] taastati (sai, [[1958]]. aastal tagasiKalmõki ANSV staatuse). Praktiliselt kõik kalmõkid pöördusid kodupaika tagasi.
 
[[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1990]] võttis Kalmõki ANSV Ülemnõukogu vastu "Deklaratsiooni riiklikust suveräänsusest", vastavalt millele muudeti Kalmõki ANSV Kalmõki NSV-ks. [[24. mai]]l [[1991]] kinnitas [[Vene NFSV]] Rahvasaadikute Kongress muudatuse, tehes vastava paranduse Vene NFSV konstitutsiooni. Pärast NSV Liidu lagunemist muudeti Kalmõki NSV [[21. aprill]]il [[1992]] [[Kalmõkkia Vabariik|Kalmõkkia Vabariigiks]].