Tsirkoonium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust |
||
44. rida:
Tsirkoonium on pehme, hõbehall, läikiv ja [[Plastsus|plastne]] metall, kuid juba vähesed lisandid muudavad selle [[kõvadus|kõvaks]] ning [[haprus|hapraks]]. Kui keemiliste omaduste puhul esineb suur sarnasus [[hafnium|hafniumiga]], siis füüsikalistelt omadustelt erinevad nad suuresti. Tsirkooniumi tihedus on 6,49 g/cm<sup>3</sup>, sulamistemperatuur on 1852 °C ja keemistemperatuur 4377 °C. Sellel on väga hea [[elektrijuhtivus]]. Väga tähtsaks omaduseks tuumatööstuse jaoks on ka elemendi ülimadal neutronite neelamisvõime.
[[Normaaltingimus]]tel on tsirkooniumi aatomstruktuur heksagonaalne tihepakend, α-Zr, mis temperatuuril 863 °C muutub tahktsentreeritud kuubilise võrega β-faasi. Nimetatud võretüüpi omab Zr kuni sulamiseni. <ref>{{cite journal|author=Schnell I and Albers RC|title=Zirconium under pressure: phase transitions and thermodynamics|journal=Journal of Physics: Condensed Matter|volume=18|pages=16| publisher=Institute of Physics |date=
===Isotoobid===
57. rida:
==Leidumine ja saamine==
Tsirkoonium on maakoores levikult 18. kohal <ref name="Truus"/>. Looduses seda puhtal kujul ei esine, kuna vesi muudab elemendi struktuuri ebastabiilseks. See-eest esineb Zr enam kui 140s [[mineraal]]is, millest olulisim on tsirkoon ZrSiO<sub>4</sub>.<ref name"Ralph"> Ralph, Jolyon and Ralph, Ida (2008). "Minerals that include Zr" url=http://www.mindat.org/chemsearch.php?inc=Zr%2C&exc=&sub=Search+for+Minerals. Vaadatud 2014-10-23. </ref> Suurem osa neist mineraalidest sisaldab ka hafniumi, paljud ka [[Radioaktiivsus|radioaktiivseid]] elemente. 80% maailma tsirkoonist pärineb Austraaliast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist.<ref name"Emsley">Emsley, John (2001). Nature's Building Blocks. Oxford: Oxford University Press. pp. 506–510. ISBN 0-19-850341-5. </ref> Tsirkooni varusid on üle 60 miljoni tonni <ref name="usgs2008">{{cite journal| title = Zirconium and Hafnium| journal = Mineral Commodity Summaries| pages = 192–193| publisher = US Geological Survey|date=
Tsirkooniumi leidub palju ka S-tüüpi [[täht]]edes, [[Päike]]ses ja [[meteoor|meteoorides]]. [[Apollo programm|Apollo missioonidelt]] tagasi toodud Kuult pärit kivid sisaldavad samuti üpris kõrgel määral ZrO<sub>2</sub>. <ref name="Lide">Lide, David R., ed. (2007–2008). "Zirconium". CRC Handbook of Chemistry and Physics 4. New York: CRC Press. p. 42. ISBN 978-0-8493-0488-0.</ref>
| |||