Radiosüsinikumeetod: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust
22. rida:
====Kalibreerimise vajadus====
[[Image:radiocarbon dating calibration.svg|thumb|300px|right| Radiosüsiniku meetodil dateerimisel kasutatav kalibratsioonikõver. Allikas: Stuiver ''et al.'' (1998).<ref>{{cite journal |author=Stuiver M, Reimer PJ, Braziunas TF |year=1998 |title=High-precision radiocarbon age calibration for terrestrial and marine samples |journal=Radiocarbon |volume=40 |pages=1127–51 |url=http://depts.washington.edu/qil/datasets/uwten98_14c.txt}}</ref> Proovid, mis on nooremad kui AD 1950, dateeritakse kasutades põhja- ja lõunapoolkera <sup>14</sup>C graafikuid. Vaata järgmist joonist]]
[[Image:Radiocarbon bomb spike.svg|thumb|300px|right|Atmosfäärne <sup>14</sup>C, Uus-Meremaa<ref>{{cite web |url=http://cdiac.esd.ornl.gov/trends/co2/welling.html |title=Atmospheric δ<sup>14</sup>C record from Wellington |work=[[Carbon Dioxide Information Analysis Center]] |accessdate=1. Maymai 2008}}</ref> ja Austria.<ref>{{cite web |url=http://cdiac.esd.ornl.gov/trends/co2/cent-verm.html |title= δ<sup>14</sup>C record from Vermunt |work=Carbon Dioxide Information Analysis Center |accessdate=1. Maymai 2008}}</ref> Uus-Meremaa kõver iseloomustab lõuna- ja Austria põhjapoolkera. Tuumakatsetused on peaaegu kahekordistanud <sup>14</sup>C kontsentratsiooni põhjapoolkeral.<ref>{{cite web |url=http://www1.phys.uu.nl/ams/Radiocarbon.htm |title= Radiocarbon dating |publisher=[[Utrechti Ülikool]] |accessdate=1. Maymai 2008}}</ref>]]
Dateeringuid võib väljendada kalibreeritud ja kalibreerimata vanustena. Töötlemata BP dateeringuid ei saa kasutada otse kalendriaastatega võrdlemiseks, kuna atmosfäärse radiosüsiniku tase ei ole olnud kogu dateeritava aja ulatuses rangelt konstantne. Taseme mõjutus on tingitud kosmilise kiirguse intensiivsuse variatsioonidest, mis omakorda on mõjutatud Maa [[magnetosfäär]]ist.<ref>{{cite journal |author=Kudela K. and Bobik P. |title=Long-Term Variations of Geomagnetic Rigidity Cutoffs |journal=[[Solar Physics (journal)|Solar Physics]] |year=2004 |volume=224 |pages=423–431 |doi=10.1007/s11207-005-6498-9|bibcode = 2004SoPh..224..423K }}</ref> Lisaks on mitmeid olulisi süsiniku reservuaare: [[orgaaniline aine]], [[ookean]]id, ookeani põhjasetted ja [[settekivim]]id. Muutused Maa [[kliima]]s võivad mõjutada süsinikuvooge reservuaaride ja atmosfääri vahel, mis tingib muutuseid seal olevate süsiniku isotoopide fraktsioneerumises.