I tüüpi diabeet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust
32. rida:
 
== Vältimine==
Praeguse seisuga ei ole teada, mis põhjustab I tüüpi diabeeti ning seda ei ole võimalik ära hoida.<ref name=WHO11>{{cite web|title=Diabetes|url=http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs312/en/index.html|work=World Health Organization|accessdate=24. Januaryjaanuar 2011}}</ref> Mõned teadlased usuvad, et seda on võimalik ära hoida latentses autoimmuunses faasis, enne kui haigus hakkab hävitama β-rakke.<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20432533]PMID 20432533, J. A.; Herold, K.; Eisenbarth, G. (2010). "Genetics, pathogenesis and clinical interventions in type 1 diabetes". Nature 464 (7293): 1293–1300.</ref>
 
=== Toitumine ===
49. rida:
 
=== Kõhunäärme siirdamine ===
Kõige ekstreemsematel juhtudel võib [[pankreas|pankrease]] siirdamine taastada normaalse veresuhkru regulatsiooni. Siiski, operatsioon ja kaasnev [[immunosupperssioon]] on paljude arstide arvates ohtlikum kui järjepidev insuliini asendusteraapia. Selle tõttu kasutatakse kõhunäärme siirdamist ainult pärast neerusiirdamist, kuna uus neer nõuab immuunsüsteemi allasuruvate ravimite manustamist. See lubab siirdada patsiendile uus pankreas ilma täiendavate immuunsüsteemi kahjustavate ravimiteta.<ref>{{cite web|author=Jennifer L. Larsen |url=http://edrv.endojournals.org/cgi/content/full/25/6/919 |title=Pancreas Transplantation: Indications and Consequences |publisher=Edrv.endojournals.org |accessdate=29. Novembernovember 2011}}</ref>
 
=== Saarerakkude siirdamine ===
Eksperimentaalne β-rakkude asendamine on mitmete uurimisprojektide huviobjektiks. Nende rakkude siirdamine on vähem invasiivne kui pankrease siirdamine, mis on hetkel kõige levinum lähenemine inimestel.
Üks variant sellest protseduurist näeb välja selline: saarerakud süstitakse patisendi maksa, kus nad hakkavad elama ning toodavad insuliini. Arvatakse, et maks on kõige mõistlikum koht, kuna see on ligipääsetavam ning rakud toodavad seal hästi insuliini. Samas, patsiendi keha kohtleb uusi rakke samamoodi nagu igat teist võõrkude. Sellepärast peab saarerakke tootma patsiendi enda [[tüvirakk|tüvirakkudest]] või identse kaksiku tüvirakkudest.
Hiljutised uuringud on näidanud, et pärast saarerakkude siirdamist 58% patsientidest suutsid aasta hiljem iseseisvalt insuliini toota.<ref>{{cite web|url=http://www.mayoclinic.com/health/islet-cell-transplant/DA00046|title=Islet cell transplant: Experimental treatment for type&nbsp;1 diabetes |accessdate=4. Junejuuni 2007|archiveurl = http://web.archive.org/web/20070410214823/http://www.mayoclinic.com/health/islet-cell-transplant/DA00046 |archivedate = 10. Aprilaprill 2007}}</ref>
 
== Psühholoogilised mõjud ==
64. rida:
 
== Tüsistused ==
Halvasti ravitud I tüüpi diabeedi tüsistuste hulka võivad kuuluda südame veresoonkonna haigused, diabeetiline [[neuropaatia]] ja diabeetiline [[retinopaatia]]. Samas, südame-veresoonkonna haigustel ja ka neuropaatial võib olla ka autoimmuunne põhjus, mis ei sõltu I tüüpi diabeedist.<ref>{{cite web|url=http://care.diabetesjournals.org/cgi/content/full/28/8/1959 |title=Viktoria Granberg, MD, Niels Ejskjaer, MD, PHD, Mark Peakman, MD, PHD and Göran Sundkvist, MD, PHD; "Autoantibodies to Autonomic Nerves Associated With Cardiac and Peripheral Autonomic Neuropathy"; '&#39;Diabetes Care'&#39; 2005 28: 1959–1964 |publisher=Care.diabetesjournals.org |accessdate=29. Novembernovember 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.nature.com/ng/journal/v42/n1/full/ng.493.html |title=Sridevi Devaraj, Nicole Glaser, Steve Griffen, Janice Wang-Polagruto, Eric Miguelino and Ishwarlal Jialal; "Increased Monocytic Activity and Biomarkers of Inflammation in Patients With Type 1 Diabetes"; '&#39;Diabetes'&#39; 2006 March 55: 774–779 |publisher=Nature.com |accessdate=29. Novembernovember 2011}}</ref>
 
== Esinemissagedus ==