Usuline terrorism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja Vaher (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp.
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}{{toimeta}}{{viita}}
 
'''Usuline terrorism''' ehk '''religioosne terrorism''' on äärmuslik vägivaldsus, mis põhineb usulistel eelarvamustel, motiividel ja eesmärkidel.
Tasandamaks teed kristlikule, juudi, sikhide või moslemite ideaalühiskonnale, kasutatakse vägivalda ja rõhumist teisitimõtlejate vastu, sealhulgas valitsuste vastu, kui midagi täiesti legitiimset ja ratsionaalset, mis võimaldab saavutada ülimaid (pühi) eesmärke.
 
Usulise terrorismi mõistel on kaks tähendusvälja,
 
a) [[Terrorism|terror]] mida teevad usklikud
 
b) terror mida õigustatakse usuga.
 
Usuline terrorism on mistahes aate (jumalik õigus), maailmavaate või organisatsiooni eesmärkide ellu viimine terroristlike vahenditega ning õigustamine anarhismi, nihilismi või revolutsioonilise poliitikaga. Alates 1980-est on suurenenud terrorismi õigustamine usuliselt ja religioosselt.
 
<span>Kuna uskumine ja religioon ei põhine tõsiasjadel (faktidel) vaid emotsioonidel ja ühtsustundel (kokkukuuluvuse tundel) on kerge inimesi religiooniga mõjutada. Näiteks ristisõjad, inkvisitsioon, nõiajahid, kirikumaksud jne. Kui inimene järgib mingit usundit liiga süvitsi siis ta kaotab maiilmataju ja tõlgendab enda ümber toimuvat ebaadekvaatselt. Tekkivad probleemid teiste ühiskonna liikmetega ja ühiskonnas toimimine saab häiritud. Sellises olus on võimalik vägivalda õhutada ja õigustada. [[Islam]]<nowiki/>i puhul on olemas vägivaldsuse probleem.</span>
 
Tasandamaks teed kristlikule, juudi, sikhide või moslemite ideaalühiskonnale, kasutatakse vägivalda ja rõhumist teisitimõtlejate vastu, sealhulgas valitsuste vastu, kui midagi täiesti legitiimset ja ratsionaalset, mis võimaldab saavutada ülimaid (pühi) eesmärke.
 
Mainitud liikumiste või gruppide eesmärk oli taastada idealiseeritud harmooniline "ürgaegne" ühiskond - moslemite puhul [[umma]], usklike algupärane ühendus, ameeriklaste puhul aga esiisadest usurändurite sektantlik ühendus, mida nähti tõelise rikkumata ameerika kultuuri algrakuna. Juutide jaoks on see ainuõigus nende põlisele pealinnale ja õigustatud sõda palestiinlaste vastu, kristlaste puhul püüdlus panna algus 1000-aastasele jumalariigile, et kiirendada [[Jeesus]]e uut tulekut maale. Seejuures nähakse religiooni kõike lahendava vahendina kõige kurja, kõigi isiklike, ühiskondlike ja riiklike probleemide vastu.