Süsihappegaas: erinevus redaktsioonide vahel

Süsihappegaas on [[kasvuhoonegaas]], sest laseb läbi [[nähtav valgus|nähtavat valgust]], aga neelab [[infrapunane kiirgus|infrapunast kiirgust]].

 

 

Süsihappegaas on värvitu, madala kontsentratsiooni korral ka lõhnatu gaas. Suure kontsentratsiooni korral on süsinikdioksiidil terav happeline lõhn. CO₂ võib põhjustada lämbumist ja ärritust. Suure süsihappegaasisisaldusega õhu sissehingamine võib tekitada hapukat maitset suus ning torkivat tunnet ninas ja kurgus. Selline aisting võib tekkida ka röhitise tagasihoidmisel ja pärast karboniseeritud joogi joomist.

Vedel süsinikdioksiid moodustub vaid rõhkudel, mis on suuremad kui 5,1 atm. Süsihappegaasi [[kolmikpunkt]] on umbes 518 kPa ja −56,6 °C ja [[kriitiline punkt]] on 7,83 MPa ja 31,3 °C juures.

 

 

[[Pilt:Carbon-dioxide-crystal-3D-vdW.png|pisi|Kuivjää kristallstruktuur]]

Esimesena kirjeldas tahket süsihappegaasi [[Charles Thilorier]], kes [[1834]]. aastal avas rõhu all hoitud süsihappegaasi mahuti ja leidis, et kiire aurustumise tõttu toimunud jahutamisel oli tekkinud CO₂ lumi.<ref>{{cite journal|title = Thilorier and the First Solidification of a "Permanent" Gas (1835)|last = Duane|first = H.D. Roller|journal = Isis |volume = 43|issue = 2|year = 1952|pages = 109–113|doi = 10.1086/349402|last2 = Thilorier|first2 = M.}}</ref>

 

 

Süsihappegaasi saab toota õhu [[destilleerimine|destilleerimisel]], kuigi see meetod pole eriti tõhus. Tuntakse mitut keemilist reaktsiooni, mille tulemusena on võimalik saada süsinikdioksiidi. Sellised on reaktsioonid enamiku hapete ja [[metall]]ide [[karbonaat]]ide vahel. Näiteks kloorhappe ja kaltsiumkarbonaadi vahel toimub järgmine reaktsioon:

* Lubjakivi (CaCO₃) termilisel lõhustamisel, lubja (kaltsiumoksiidi, CaO) valmistamisel.

 

 

Süsihappegaasi kasutatakse [[toiduainetööstus]]es, õlitööstuses ja [[keemiatööstus]]es. Seda kasutatakse paljudes tarbetoodetes, kus on vaja rõhu all gaasi, kuna see on odav ja mittesüttiv. Kuna süsihappegaas läheb gaasilisest olekust vedelasse toatemperatuuril 60-baarise rõhu all, mahutab anum palju süsihappegaasi. Päästevestides on sageli rõhu all süsihappegaasi kapslid, et vesti täis pumpamine toimuks kiiresti. Alumiiniumist CO₂ kapsleid müüakse kokkusurutud gaasivarudena. Neid kapsleid kasutatakse [[õhupüstol]]ites, [[paintball]]i püstolites, täispuhutavates jalgrattakummides ja karboniseeritud vee tegemisel. Vedela süsinikdioksiidi ülikiiret aurustumist kasutatakse kivisöekaevandustes lõhkamiseks. Kõrget süsinikdioksiidi kontsentratsiooni saab kasutada ka kahjurite tapmiseks. Vedelat süsinikdioksiidi kasutatakse toiduainete ja materjalide superkriitilisel kuivatamisel, skaneeriva elektronmikroskoopia näidiste valmistamisel ja [[kohviuba]]de [[kofeiin]]ist puhastamisel.

 

 

Süsihappegaas on toidulisand, mida kasutatakse toiduainete tööstuses isutekitajana ja happesuse regulaatorina. Selle kasutamine on heaks kiidetud Euroopa liidus (E arvuna E 290)<ref>UK Food Standards Agency: {{cite web |url=http://www.food.gov.uk/safereating/chemsafe/additivesbranch/enumberlist |title=Current EU approved additives and their E Numbers |accessdate=2011-10-27}}</ref>, Ameerika Ühendriikides<ref>US Food and Drug Administration: {{cite web |url=http://www.fda.gov/Food/FoodIngredientsPackaging/FoodAdditives/FoodAdditiveListings/ucm091048.htm |title=Listing of Food Additives Status Part I |accessdate=2011-10-27}}</ref>, Austraalias ja Uus-Meremaal<ref>Australia New Zealand Food Standards Code{{cite web |url=http://www.comlaw.gov.au/Details/F2011C00827 |title=Standard 1.2.4 – Labelling of ingredients |accessdate=2011-10-27}}</ref> (INS numbri järgi 290). Komm nimega ''Pop Rocks'' on kokku surutud süsihappegaasiga umbes 40 baari juures. Suhu pannes see lahustub ja vallandab gaasi kuuldava plõksuga.

Kergitusained toodavad süsihappegaasi, et [[tainas]]t kergitada. [[Pagaripärm]] toodab süsinikdioksiidi suhkru kääritamisega tainas. Keemilised kergitajad, näiteks [[küpsetuspulber]] ja [[sooda]], vallandavad süsihappegaasi kokkupuutel happega või kuumutades.

 

 

Süsihappegaasi kasutatakse karastusjookide ja karboniseeritud vee valmistamisel. Traditsiooniliselt on õlles ja veinides sisalduv gaas pärit looduslikust käärimisest. Paljud tootjad karboniseerivad neid jooke kääritamisest saadud CO₂-ga. Pudeli- ja vaadiõlle puhul on CO₂ taaskasutamine kõige tavapärasem meetod.

Kuivjääd kasutatakse viinamarjade jahutamiseks. Süsihappegaas, mis tekib kuivjääst sublimatsiooni tõttu, settib paagi põhja, kuna on õhust raskem. Settinud süsinikdioksiid tekitab hapnikuvaese keskkonna, mis aitab ära hoida bakterite kasvamise viinamarjadel, kuni on aeg alustada kääritamisprotsessi soovitud pärmisordiga.

 

 

Süsihappegaas on levinud gaas, mida kasutatakse sururõhuseadmetes ja võitlusrobotites.

 

 

Süsihappegaas summutab leegid. Tulekustutid, mis on mõeldud elektrist põhjustatud tulekahjude kustutamiseks, sisaldavad suure rõhu all vedelat süsihappegaasi. Süsinikdioksiidi kustutid töötavad hästi väikeste tuleohtlike vedelike ja elektritulekahjude korral, aga mitte tavaliste põlengute puhul, kuna see on kuiv. Süsinikdioksiidi on laialdaselt kasutatud kustutusvahendina kinnistes kustutussüsteemides kindla ohu vältimiseks ja kaitstava ala katmiseks. Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni standardid tunnustavad süsihappegaasi süsteeme sobilikuks kasutamisel laevaruumides ja mootoriruumides. Süsihappegaasipõhiseid kaitsesüsteeme on seotud mitmete surmadega, kuna kustutamiseks kasutatavad kontsentratsioonid on tervisele kahjulikud, kuigi neid ei peeta inimesele mürgiseks.

 

 

Süsihappegaasi kasutatakse ka [[keevitamine|keevitamise]] keskkonnana, kuigi [[keevituskaar]]es toimib see metallide oksüdeerijana.

 

 

Vedel süsinikdioksiid on hea lahusti orgaanilistele rasvaühenditele ja seda kasutatakse kohvist kofeiini eemaldamiseks. Süsihappegaas on farmaatsias äratanud tähelepanu vähem mürgise alternatiivina levinud lahustitele nagu [[klooritud süsivesinikud]]. Seetõttu kasutatakse seda mõnel pool [[keemiline puhastus|keemilises puhastuses]].

 

== Muu ==

*1 tonni [[niatsiin]]i tootmisel (oleneb tootmismeetodist) toodetakse üle 1 tonni süsihappegaasi.<ref>Junhua (Alex) Tao, Romas Joseph Kazlauskas, "Biocatalysis for Green Chemistry and Chemical Process Development", lk 307, 2011, John wiley & sons, ISBN 978-0-470-43778-0, http://books.google.ee/books?id=eEEZXJXh48AC&pg=PA302&lpg=PA302&dq=Biocatalysis+for+green+chemistry+Lonza+and+L.carnitine&source=bl&ots=Ub9tEpwDxP&sig=HzaccRNGJA_OOzKp3xG942pQzLo&hl=et&sa=X&ei=X_wKUpfIOcPJtQbjzoGICQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Biocatalysis%20for%20green%20chemistry%20Lonza%20and%20L.carnitine&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref>

 

== Vaata ka ==

*[[Ülekriitiline süsinikdioksiid]]

*[[Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine]]

 

{{commons|Carbon dioxide}}