Keskseade: erinevus redaktsioonide vahel

Esimeste protsessorite tootmisel loodi peaaegu iga arvuti või rakenduse jaoks oma protsessoritüüp. See osutus väga kulukaks ning seetõttu hakati otsima meetodeid protsessorite masstootmiseks. Standardiseerimine algas eraldiseisvatel [[transistor]]idel põhinevate [[suurarvuti|suur-]] ja [[miniarvuti]]te ajastul. Ühtlasi suurenes [[mikrokiip]]ide populaarsus, kuna need võimaldasid toota komplekssemaid protsessoreid. Tänu protsessorite väiksemaks ja standardsemaks muutumisele kasutatakse neid tänapäeval kõikjal: alustades [[auto]]dest ja [[mobiiltelefon]]idest ning lõpetades mänguasjadega.

 

Kõik protsessorid, nii erinevad kui nad ka poleks, töötavad ühel ja samal põhimõttel, milleks on [[kahendloogika]]. Põhiliseks "ehituskiviks" protsessoris on erinevad [[loogikavärav]]ad, millega sooritatakse erinevaid loogikatehteid. Ühte loogikalülitusse suubuvad üks või mitu sisendsignaali ning väljub üks sisendsignaal. Aritmeetika ja loogikatehteid [[Register (arvutitehnika)|registritesse]] salvestatud andmetega teostab protsessoris [[aritmeetika-loogikaseade]] vastavalt [[käsudekooder|käsudekoodrist]] saadud korraldustele.