Keskseade: erinevus redaktsioonide vahel

'''Keskprotsessor''' ([[inglise keel]]es ''Central Processing Unit'' ehk '''[http://en.wikipedia.org/wiki/Central_processing_unit CPU]''') on [[arvuti]] osa, mis täidab [[arvutiprogramm]]ide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Protsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras, et süsteem saaks täita kõik ettenähtud aritmeetilised, loogilised ja sisend/väljundoperatsioonid.

 

Kuigi protsessorite kuju, disain ja rakendus on võrreldes esimeste arvutitega märkimisväärselt muutunud, on nende põhiline kasutus samaks jäänud.

 

Esimeste protsessorite tootmisel loodi peaaegu iga arvuti või rakenduse jaoks oma protsessoritüüp. See osutus väga kulukaks ning seetõttu hakati otsima meetodeid protsessorite masstootmiseks. Standardiseerimine algas eraldiseisvatel [[transistor]]idel põhinevate [[suurarvuti|suur-]] ja [[miniarvuti]]te ajastul. Ühtlasi suurenes [[mikrokiip]]ide populaarsus, kuna need võimaldasid toota komplekssemaid protsessoreid. Tänu protsessorite väiksemaks ja standardsemaks muutumisele kasutatakse neid tänapäeval kõikjal: alustades [[auto]]dest ja [[mobiiltelefon]]idest ning lõpetades mänguasjadega.

 

==Ajalugu==

 

Kuigi von Neumanni peetakse tänu EDVACi väljatöötamisele programmidega ladustatud arvutite loojaks, on siiski juba enne teda selliste ideede peale tuldud ning neid ka rakendatud. Näiteks [[Harvardi ülikool]]is väljatöötatud elektro-mehaaniline arvuti [[Harvard Mark I]], mis rakendas püsiprogramsuse ideed kasutades [[perfolint]]e. Peamine erinevus von Neumanni disaini ja Harvardi arhitektuuri vahel on see, et viimane eraldab protsessori tegutsemises juhised ja andmed, kui esimene kasutab mõlema jaoks sama mälu. Tänapäevased protsessorid on põhiliselt tehtud von Neumanni idee põhjal, kuid omavad ka Harvardi masinale omaseid tunnuseid.

 

==Protsessori ülesehitus==