Kalligraafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Resümee puudub
1. rida:
Jvuilgytjdu4rstryduytfiuyxiytdu4rd4
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Van Mieu han tu 5412916981 273dedbe99.jpg|pisi|Vietnami kalligraaf]]
'''Kalligraafia''' (kreeka sõnadest κάλλος ''kallos'' 'ilu' + γραφή ''graphē'' 'kiri') ehk '''ilukiri''' ehk '''kirjakunst''' on üks [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] liike, kunstivorm, milles antakse [[kirjamärk]]idele väljendusrikas, harmooniline ja oskuslik kuju<ref>Mediavilla, C. (1996) "Calligraphy" Scirpus Publications, lk 18</ref>.
 
[[Kirja]] ajalugu on ajalugu tehniliste oskuste, info edastamise kiiruse ning inimese materiaalsete piiratuste, aja ja ruumi raames arenevate esteetiliste mõistete [[evolutsioonist]].
 
Kaasaegne kalligraafia on üsna mitmekülgne - olmelistest käsikirjalistest pealiskirjadest postkaartidel kuni kõrge kunstini, milles käega pandud märgi ekspressioon mitte alati ei loo selgeid tähevorme. Klassikaline kalligraafia olulisel määral erineb kiritöödest (šriftitöödest) ning mittestandardsetest käekirjavormidest, kuigi [[kalligraaf]] peab oskama teha nii seda kuiui teist; [[tähed]] on sellisteks kujunenud ajalooliselt, kuid samas nad on voolavad ja spontaansed ning alati sünnivad kirjutamise hetkel.
 
Tänapäeval kalligraafia eksisteerib peamiselt kutsepostkaartide ning pulmaõnnitluste vormis, aga ka [[grafitis]], šriftides, ning käsikirjalistes logotiipides, usukunstides, graafilises disainis, kividesse raiutud pealiskirjades ning ajaloolistes dokumentides. Samuti kalligraafiat kasutatakse televisioonis kujundusena, erinevates iseloomustustesiseoomustustes, sünnitunnistustes ning teistes dokumentides, kus eeldatakse käsitsi kirjutamist.
 
==Lääne-Euroopa kalligraafia==