Aastatel [[1558]]–[[1583]] [[Vana-Liivimaa]] aladel toimunud [[Liivi sõda|Liivimaa sõja]] algetapi [[Vene-Liivimaa sõda|Vene-Liivimaa sõja]] tulemusel sõlmis [[Moskva tsaaririik]] [[1582]]. aastal Poolaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Poolale ning Riia linn läks, [[7. aprill]]il [[1581]] Poola kuninga võimu alla, kuid jäi [[1582]]. aastani [[vabalinn]]a staatusesse, Riia oli ka 1561. aastal moodustatud [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütekonna]] keskus.
Rzeczpospolita ja [[katoliku kirik]]u ülemvõimu taastamise järel tugevnes [[Rooma paavst]]ile alluva poola katoliku kiriku mõju [[usupuhastus]]ega [[luterlus|luteri usku]] läinud Läti ja [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa elanikkonnale]]. [[Rzeczpospolita]] võimu all ja [[katoliiklus]] Riias ja Liivimaal taastati, eriti tugevalt juurdus katoliiklus [[Latgale]]s. Riias anti Poola võimude nõudel, katoliku kogudusele, üle seni lätlaste luteri kogudusele kuulunud [[Riia Püha Jakobi kirik]] (''Svētā Jēkaba katedrāle'') (Vt. [[Reformatsioon Liivimaal]] ja [[vastureformatsioon]]). [[1582]]. aastal kehtestas Rooma paavst [[Gregorius XIII]] uue ehk [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri järgse]] [[ajaarvamine|ajaarvamissüsteem]]i, mis [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Stefan Batory]] korraldusega viidi sisse ka 1582. aastal Liivimaa hertsogkonnas ja Riia linnas. Korraldus uuele ajarvamisele üleminekust täideti [[Riia raad|Riia rae]] poolt alles [[1584]]. aastal, pärast suure rahatrahviga ähvardamist. Riia rae allumine Poola keskvõimu nõudmistele, kutsus esile 1584. aasta [[jõulud]]e ajal rahvarahutused Riias, nn 1584.–[[1589]]. aasta [[Kalendrirahutused]]. Uue kalendi järgi peetava jõulu[[missa]] ajal tungisid Riia linnakodanikud [[Püha Jakobi kirik]]ukiriku ning rüüstasid selle. Rahutuste süüdlasena vahistati [[Riia toomkool|Riia]] [[toomkool]]i [[rektor]] Heinrich Möller. Vastuseks mässu alustanud linnakodanikud [[Martin Gize]] juhtimisel vabastasid Mölleri ning rüüstasid [[bürgermeister|bürgemeistri]] ja Riia [[linnusekrahv]]i [[Nicolaus Eck]]i elamu ning võtnud linnas võimu, hukkasid Poola kuningat pooldanud [[sündik]]use Gotthard Wellingi ja endise rae bürgermeistri Johann Tastiuse. Tänu Poola kuninga Stefan Batory surmale [[1586]]. aastal ja selle järgenud uue Poola kuninga valimisprotsessile, saavutati kompromiss ja kuninga vastu ülestõusnute karistamine alles 5 aasta pärast, 1589. aastal.
[[Riia]] linna ümbritsevad maad kuulusid [[Võnnu vojevoodkond]]a ehk Cesise vojevoodkonda.
