Arutelu:Aluselisus: erinevus redaktsioonide vahel

: Kuidas parandada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2012, kell 00:37 (EEST)

::Hea küsimus, preagune definitsioon on vist rohkem [[Alus]]. Võib-olla kasutada [http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe?UI=ened endici] definitsiooni mis on "Vee võime neutraliseerida happeid tänu oma vesinikkarbonaat-, karbonaat- või hüdroksiidioonisisaldusele". Siis lisada, et erineb [[Alus]]est. Ma pole päris ekspert aga aluelisus on vist erinevate aluste (väga palju aineid peale OH- põhjustavad aluselisust) stöhomeetriline summa. Eestis (nagu ka suures osas maailmas) on see vees karbonaadid, kui haped lisada karbonaatidele, siis ei mängi OH- ioon mingit rolli selle neutraliseerimises (näiteks HCO3− + H+ → CO2 + H2O, CO3−2 + 2H+ → CO2 + H2O). Siit tuleks ka karbonaatne puhversüsteem. Võiks viidata [http://www.lenntech.com/images/ozon_decomp3.gif joonisele], mis näitab, et pH peab langema väga madalale, et kaoks aluselisus. Eesti järvedes pole haruldane, et suvel intensiivse fotosünteesiga mõõdetakse veepinnal pH 9-10(11), kuid karbonaadid kasutatakse ära planktoni ja lagundajate poolt (kohe ei leidnud täpselt kuidas) lisakd H+ ioonid tihti liituvad hõljuvate orgaaniliste ühendustega, niiet pH ei lange. Tekibki olukord kus aluselisus on väike, kuid pH kõrge. Järve põhjas võib jälle tekkida olukord, kus lagunemise käigus tekib palju süsihappegaasi ning reaktsioonide tulemusena, tekib palju karbonaate, kuid tänu CO2, kui nõrga happe rohkusele, on pH madal, kuid aluselisus kõrge (CO2 + H2O → HCO3− + H+, CO2 + H2O → CO32- + 2H+). Viimane osa oli lisa selgitus, kui vajalik üldse (ja kui midagi mööda ei pane).--[[Kasutaja:MärgRätik|MärgRätik]] ([[Kasutaja arutelu:MärgRätik|arutelu]]) 25. aprill 2012, kell 01:36 (EEST)