Erinevus lehekülje "Inflatsioon" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 78.84.146.54 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.)
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}}
[[Pilt:World Inflation rate 2010.png|thumb]]
'''Inflatsioon''' on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab raha reaalset ostujõudu. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni Statistikaamet, kes avaldab igakuiselt andmed tarbijahinnaindeksi ning selle osakomponentide muutuste kohta. Hinnataseme muutuse mõju varahindadele ei ole üheselt määratav, sest varade hinnad sõltuvad paljudest teguritest peale hinnataseme. Pikaajalise ning kõrge inflatsiooni korral on mõju varahindadele negatiivne.
'''Inflatsioon''' on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
 
Kuigi lühiajaliselt võivad hinnataset mõjutada mitmed tegurid, on pikas perspektiivis kõige olulisem hinnataseme determinant [rahapakkumine]. Rahapakkumine ja intressimäärade reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on stabiilselt madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii Euroopa Keskpank kui ka Ühendriikide Föderaalreserv on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära.
Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta.
 
Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse [[deflatsioon]]iks.
210

muudatust