Allikalubi: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:01-2007-TronaPinnacles-tufacloseup.jpg|pisi|Kivistunud lubituff]]

 

Travertiin on oma nime saanud [[Tivertino]] linna järgi [[Itaalia]]s. Sealt on leitud suuri travertiini lasundeid. Samas aga nimetatakse travertiini ka paljude teiste nimedega, näiteks tuff, lubituff, taime-tuff, [[sammal|kivistunud sammal]]. Segaduste vältimiseks kasutavad paljud geoloogid sõna travertiin kõigi lubjakoorikuga taimejäänuste nimetamiseks.<ref name="a">{{netiviide | URL = http://books.google.ee/books?id=dNsVAgAAQBAJ&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Ramon+Julia+carbonate&source=bl&ots=mQlRXDThHQ&sig=1b-1xq7WWRZz6ftMnnVaORgYy5A&hl=et&sa=X&ei=QjgwVMOQA8b0PJv9gfgH&ved=0CCUQ6AEwAQ#v=onepage&q=Ramon%20Julia%20carbonate&f=false | Pealkiri = Carbonate Depositional Environments | Autor = Ramon Julia| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 1983| Koht = Tulsa,

Maapinnale jõudes satub põhjavesi olukorda, kus atmosfääris oleva CO₂ [[osarõhk|osarõhk]] on umbes tuhat korda madalam. Õhu käes lendub süsihappegaas veest tagasi atmosfääri. Lisaks sellele kasutavad [[veetaimed]] vees lahustunud süsihappegaasi [[fotosüntees]]iks. Teine muutuv faktor peale süsihappegaasi osarõhu on temperatuur. CO₂ lahustub nullkraadises vees kolm korda paremini kui kolmekümnekraadises vees. Allikavee temperatuur maapinnale jõudes on umbes 4 plusskraadi, kuid sooja õhu käes tõuseb see kiiresti. Maapinnast välja immitsevate allikate äravool on nõrk ning selle tõttu ei suuda vesi oma temperatuuri kaua hoida. Lubi hakkab veest välja [[settimine|settima]], soojadel suvepäevadel kulgeb see eriti kiiresti.<ref name="c">{{netiviide | URL = http://www.eestiloodus.ee/artikkel4583_4560.html | Pealkiri = Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini | Autor = Laimi Truus, Mati Ilomets| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = eesti keeles}}</ref>

 

 

Lubi vajab settimiseks niinimetatud [[tekketsenter|tekketsentreid]]. Nendeks võivad olla igasugused mikroorganismid vees, näieks [[vetikad]], [[bakterid]] ja [[seened|mikroseened]]. Settimise toimumiseks sobivad väga hästi ka taimede [[vars|varred]] ning [[leht|lehed]]. Eesti allikate nõrglubi on suuremalt jaolt valkja värvusega, mõnikord isegi roosakas või pruunikas ([[raud|raualisandi]] esinemise korral) pulbritaoline või peeneteraline pehme lubimass.<ref name="c">{{netiviide | URL = http://www.eestiloodus.ee/artikkel4583_4560.html | Pealkiri = Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini | Autor = Laimi Truus, Mati Ilomets| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =02.10.2014 }}</ref>

#Järsematel [[nõlv]]adel allikasuudme kohtade juures.

#Kiirevooluliste [[juga]]de ja [[kosk]]ede juures, kus kaljude äärele kinnitunud sammal on hea materjal lubituffi kinnipüüdmiseks veest.

Sedimentary Geology, v. 68, p. 143-154.</ref>

#[[Järv]]ede rannajoonele. Lubituff tekib järvedes, mille vesi on kaltsiumkarbonaadist küllastunud. Suur [[veelained|lainetuse]] tugevus ja [[bioaktiivsus]] võivad järve [[pH|pH-d]] oluliselt tõsta ning sellega soodustub tuffi väljasettimine veest.<ref name="f">Wood, M. Jay., 2003, Chemical and isotopic conditions of Lake Bonneville during various lake levels as evidenced from shoreline tufa/tufaglomerates in the Silver Island Mountains, Box Elder and Tooele counties, Utah: [Maters Thesis]: Brigham Young University, 98 p.</ref>

Allikasood tekivad tavaliselt kohtadesse, kus maapinnast immitsevad välja [[langeallikas|langeallikad]]. Nendes paikades tuleb vesi maapinnale ning valgub laia rindena alale laiali. Enamasti paiknevad väikese vooluhulgaga immitsevad allikad soodes lähestikku.<ref name="g">Lõokene, Erna 1961. Allikalubja geoloogiast Eesti NSV-s. Antropogeeni geoloogia. – ENSV Geoloogia Instituudi Uurimused 7: 135–145.</ref>

 

 

Allikasoo läbilõikes võib kõige tavalisemalt näha [[turvas|turba]]- ja allikalubjakihtide vaheldumist. Allikalubja settimine on väga tihedalt seotud temperatuuri muutustega, seega arvatakse, et allikalubja levikut kujundavad [[kliima]]muutused. On teada, et [[holotseen]]i alguses tõusis temperatuur lühikese ajaga mitu kraadi ning täheldatud on ka sademete hulga suurenemist. Samuti teame, et antud [[ajastik]]ul oli allikalubi laialt levinud. Neid kahte fakti arvesse võttes ilmneb tõesti otsene seos kliimamuutuste ja allikalubja settimise vahel.

 

 

Harvematel juhtudel kujuneb allikasoo [[tõusuallikas|tõusuallika]] ümber, kus lubi ja turvas settivad allikalehtri ümber. Kui maa seest tuleva põhjavee surve on piisavalt suur, moodustub allika ümber mitme meetri kõrgune turba ja allikalubja kuhjatis. Enamus Eesti allikasookuplitest pole enam aktiivsed, sest maa [[kuivendus|kuivendamise]] tõttu on paljud [[toiteala|toitealad]] rikutud. Suurim teadaolev allikasookuppel on [[Soomemägi]] [[Torma]] lähedal, kuid see on juba pikemat aega kuival olnud. Natuke paremas seisukorras on [[Mustivere]] allikasookuppel [[Viljandi]] lähedal.