|
[[FilePilt:01-2007-TronaPinnacles-tufacloseup.jpg|thumbpisi|Kivistunud lubituff]]
'''Allikalubi''' ehk '''nõrglubi''' on valdavalt [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadist]] (CaCO<sub>3</sub>) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad [[allikas|allikad]] maapinnale jõuavad. Veel võib allikalupja leida [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikatest]], väikestest [[jõgi|jõgedest]] ning [[soo|soodest]]. Allikalubi tekib [[orgaaniline aine|orgaaniliste]] ja [[anorgaaniline aine|anorgaaniliste]] protsesside tagajärjel. Kivistunud allikalupja nimetatakse [[travertiin|travertiiniks]]iks või [[lubituff|lubituffiks]]iks (mitte segi ajada [[tuff|vulkaanilise tuffiga]]).
Travertiin on oma nime saanud [[Tivertino|Tivertino]] linna järgi [[Itaalia|Itaalias]]s. Sealt on leitud suuri travertiini lasundeid. Samas aga nimetatakse travertiini ka paljude teiste nimedega, näiteks tuff, lubituff, taime-tuff, [[sammal|kivistunud sammal]]. Segaduste vältimiseks kasutavad paljud geoloogid sõna travertiin kõigi lubjakoorikuga taimejäänuste nimetamiseks.<ref name="a">{{netiviide | URL = http://books.google.ee/books?id=dNsVAgAAQBAJ&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Ramon+Julia+carbonate&source=bl&ots=mQlRXDThHQ&sig=1b-1xq7WWRZz6ftMnnVaORgYy5A&hl=et&sa=X&ei=QjgwVMOQA8b0PJv9gfgH&ved=0CCUQ6AEwAQ#v=onepage&q=Ramon%20Julia%20carbonate&f=false | Pealkiri = Carbonate Depositional Environments | Autor = Ramon Julia| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 1983| Koht = Tulsa,
Oklahoma| Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = inglise keeles}}</ref>
==Allikalubja tekkimine==
Nõrglubja tekkeks on vajalikud karbonaatsed [[kivim|kivimid]]id ningja [[voolamine|voolav]] [[põhjavesi|põhjavesi]]. Põhjavesi läbib [[lubjakivi|lubjakivi]]- või [[dolomiit|dolomiidikihid]]. Need kihid on alati täis pragusid ja lõhesid, mida voolav põhjavesi hõlpsasti läbib ja lahustab sellega sealt [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaati]]i. [[süsihappegaas|SüsihappegaasivabaSüsihappegaas]]ivaba vee kaltsiumkarbonaadi lahustuvusvõime on üsna väike. Temperatuuril 25 ºC lahustub karbonaati vaid 14–15 mg/l. Kuid mullavees on alati süsihappegaasi, sest pidevalt toimub [[orgaaniline anineaine|orgaanilise aine]] lagunemine. Mida rohkem on süsihappegaasi pinnases leiduvate [[gaas|gaaside]] segus, ehk mida suurem on CO<sub>2</sub> osarõhk, seda rohkem kaltsiumkarbonaati vees [[lahustamine|lahustub]]. Pinnases on CO<sub>2</sub> osarõhk kõrge ning selle tõttu on võimalik, et lahustunud [[kaltsiumsoolad|kaltsiumsoolade]]e kontsentratsioon põhjavees on suur.
Maapinnale jõudes satub põhjavesi olukorda, kus atmosfääris oleva CO<sub>2</sub> [[osarõhk|osarõhk]] on umbes tuhat korda madalam. Õhu käes lendub süsihappegaas veest tagasi atmosfääri. Lisaks sellele kasutavad [[veetaimed|veetaimed]] vees lahustunud süsihappegaasi [[fotosüntees|fotosünteesiks]]iks. Teine muutuv faktor peale süsihappegaasi osarõhu on temperatuur. CO<sub>2</sub> lahustub nullkraadises vees kolm korda paremini kui kolmekümnekraadises vees. Allikavee temperatuur maapinnale jõudes on umbes 4 plusskraadi, kuid sooja õhu käes tõuseb see kiiresti. Maapinnast välja immitsevate allikate äravool on nõrk ning selle tõttu ei suuda vesi oma temperatuuri kaua hoida. Lubi hakkab veest välja [[settimine|settima]], soojadel suvepäevadel kulgeb see eriti kiiresti.<ref name="c">{{netiviide | URL = http://www.eestiloodus.ee/artikkel4583_4560.html | Pealkiri = Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini | Autor = Laimi Truus, Mati Ilomets| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = eesti keeles}}</ref>
Nõrglubja settimine toimub kas [[füüsikalis-keemiline protsess|füüsikalis-keemiliste]] või [[biokeemiline protsess|biokeemiliste]] protsesside tulemusena. Kui füüsikalis-keemilised protsessid on domineerivad, siis CO<sub>2</sub> sisalduse vähenemist vees põhjustavad üleüldine vee [[turbulents|turbulents]], temperatuuri- ja [[rõhk|rõhumuutused]]. Biokeemiliste protsesside domineerimisel sõltub karbonaadi väjasettimiseväljasettimise kiirus fotosünteesist, mis reguleerib vee süsihappegaasi sisaldust.<ref name="a">{{netiviide | URL = http://books.google.ee/books?id=dNsVAgAAQBAJ&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Ramon+Julia+carbonate&source=bl&ots=mQlRXDThHQ&sig=1b-1xq7WWRZz6ftMnnVaORgYy5A&hl=et&sa=X&ei=QjgwVMOQA8b0PJv9gfgH&ved=0CCUQ6AEwAQ#v=onepage&q=Ramon%20Julia%20carbonate&f=false | Pealkiri = Carbonate Depositional Environments | Autor = Ramon Julia| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 1983| Koht = Tulsa, Oklahoma| Väljaandja = | Kasutatud =02.10.2014 | Keel = inglise keeles}}</ref>
Lubi vajab settimiseks niinimetatud [[tekketsenter|tekketsentreid]]. Nendeks võivad olla igasugused mikroorganismid vees, näieks [[ vetikad|vetikad]], [[ bakterid|bakterid]] ja [[seened|mikroseened]]. Settimise toimumiseks sobivad väga hästi ka taimede [[vars|varred]] ning [[leht|lehed]]. Eesti allikate nõrglubi on suuremalt jaolt valkja värvusega, mõnikord isegi roosakas või pruunikas ([[raud|raualisandi]] esinemise korral) pulbritaoline või peeneteraline pehme lubimass.<ref name="c">{{netiviide | URL = http://www.eestiloodus.ee/artikkel4583_4560.html | Pealkiri = Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini | Autor = Laimi Truus, Mati Ilomets| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =02.10.2014 | Keel = eesti keeles}}</ref> ▼
▲Lubi vajab settimiseks niinimetatud [[tekketsenter|tekketsentreid]]. Nendeks võivad olla igasugused mikroorganismid vees, näieks [[vetikad|vetikad]], [[bakterid|bakterid]] ja [[seened|mikroseened]]. Settimise toimumiseks sobivad väga hästi ka taimede [[vars|varred]] ning [[leht|lehed]]. Eesti allikate nõrglubi on suuremalt jaolt valkja värvusega, mõnikord isegi roosakas või pruunikas ([[raud|raualisandi]] esinemise korral) pulbritaoline või peeneteraline pehme lubimass.<ref name="c">{{netiviide | URL = http://www.eestiloodus.ee/artikkel4583_4560.html | Pealkiri = Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini | Autor = Laimi Truus, Mati Ilomets| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =02.10.2014 | Keel = eesti keeles}}</ref>
==Kivistunud allikalubi==
===Travertiin===
Travertiin tekib tavaliselt kõrgematemperatuurilistes süsteemides. Üle maailma on mitu tuhat [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikat]] ning nendest paljud on travertiini [[lasund|lasunditega]]. Kõige paremad travertiini settimiskohad on [[karst|karsti]]i- ja [[termaalmineraalallikas|termaalmineraalallikad]].<ref name="a">{{netiviide | URL = http://books.google.ee/books?id=dNsVAgAAQBAJ&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Ramon+Julia+carbonate&source=bl&ots=mQlRXDThHQ&sig=1b-1xq7WWRZz6ftMnnVaORgYy5A&hl=et&sa=X&ei=QjgwVMOQA8b0PJv9gfgH&ved=0CCUQ6AEwAQ#v=onepage&q=Ramon%20Julia%20carbonate&f=false | Pealkiri = Carbonate Depositional Environments | Autor = Ramon Julia| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 1983| Koht = Tulsa,
Oklahoma| Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = inglise keeles}}</ref> Lubja settimine toimub rõhu ja temperatuuri muutumisega, kui [[termaalvesi|termaalvesi]] maapinnale tõuseb. Biokeemilisi protsesse ei toimu, sest elusorganisme on kuumaveeallikates vähe. Vee jahtumisel võib aga elustik taastuda ning travertiini asemel hakkab tekkima lubituff.<ref name="d">Ford, T. D., Pedley, H. M., 1996, A review of tufa and travertine deposits of the world: Earth-Science Reviews,p 117-175.</ref>
===Lubituff===
[[FilePilt:77 SAM 3188 (4842446230).jpg|thumbpisi|Lubituffi sambad, [[Mono Lakejärv]], [[California]]]]
Lubituffi leidub kohtades, kus külm allikavesi maapinnale jookseb. Kuna jahedal allikaveel on suurem orgaanikasisaldus, on tuffi tekstuur palju poorsem kui travertiinil. Veest väljasettiv lubi kleepub vees oleva orgaanika külge ning tekitab nende ümber kooriku. Tekkinud [[koorik|koorikud]]ud omakorda kleepuvad allika [[suue|suudmealadel]] olevate taimede külge, moodustades poorseid kogumikke.<ref name="e">Pedley, H. M., 1990, Classification and environmental models of cool freshwater tufas:
Sedimentary Geology, v. 68, p. 143-154.</ref>
Lubituff võib settida:
1. #Järsematel [[nõlv|nõlvadel]]adel allikasuudme kohtade juures.
2. #Kiirevooluliste [[juga |jugade]] de ja [[kosk |koskede]] ede juures, kus kaljude äärele kinnitunud sammal on hea materjal lubituffi kinnipüüdmiseks veest. ▼
3. #[[anastoomne jõgi|Anastoomsetes]]- ja [[tasandikujõgi|meandreeruvates]] jõgedes. Meandreeruvates jõgedes koguneb lubituff jões hõljuva materjali, näiteks prahiosakeste või murdunud puuokste külge. Suuremad lubituffi ja jõeprahi kogumid võivad moodustada jõele tammid, mis peatavad voolu ning tekitavad enda taha uued reservuaarid.<ref name="e">Pedley, H. M., 1990, Classification and environmental models of cool freshwater tufas: ▼▲2. Kiirevooluliste [[juga|jugade]] ja [[kosk|koskede]] juures, kus kaljude äärele kinnitunud sammal on hea materjal lubituffi kinnipüüdmiseks veest.
▲3. [[anastoomne jõgi|Anastoomsetes]]- ja [[tasandikujõgi|meandreeruvates]] jõgedes. Meandreeruvates jõgedes koguneb lubituff jões hõljuva materjali, näiteks prahiosakeste või murdunud puuokste külge. Suuremad lubituffi ja jõeprahi kogumid võivad moodustada jõele tammid, mis peatavad voolu ning tekitavad enda taha uued reservuaarid.<ref name="e">Pedley, H. M., 1990, Classification and environmental models of cool freshwater tufas:
Sedimentary Geology, v. 68, p. 143-154.</ref>
4. #[[ järv|JärvedeJärv]] ede rannajoonele. Lubituff tekib järvedes, mille vesi on kaltsiumkarbonaadist küllastunud. Suur [[veelained|lainetuse]] tugevus ningja [[ bioaktiivsus|bioaktiivsus]] võivad järve [[pH|pH-d]] oluliselt tõsta ning sellega soodustub tuffi väljasettimine veest.<ref name="f">Wood, M. Jay., 2003, Chemical and isotopic conditions of Lake Bonneville during various lake levels as evidenced from shoreline tufa/tufaglomerates in the Silver Island Mountains, Box Elder and Tooele counties, Utah: [Maters Thesis]: Brigham Young University, 98 p.</ref> ▼
▲4. [[järv|Järvede]] rannajoonele. Lubituff tekib järvedes, mille vesi on kaltsiumkarbonaadist küllastunud. Suur [[veelained|lainetuse]] tugevus ning [[bioaktiivsus|bioaktiivsus]] võivad järve [[pH|pH-d]] oluliselt tõsta ning sellega soodustub tuffi väljasettimine veest.<ref name="f">Wood, M. Jay., 2003, Chemical and isotopic conditions of Lake Bonneville during various lake levels as evidenced from shoreline tufa/tufaglomerates in the Silver Island Mountains, Box Elder and Tooele counties, Utah: [Maters Thesis]: Brigham Young University, 98 p.</ref>
==Mineraloogia==
Travertiini ja lubituffi lasundid koosnevad peamiselt [[kaltsiit|kaltsiidist]], millel on madal [[magneesium|magneesiumi]]i sisaldus. Lasundites, mille materjal pärineb termomineraalsetest allikatest, leidub ka vähesel määral [[aragoniit|aragoniiti]]i ning mõnel juhul ka kuni 5% [[ränidioksiid|ränidioksiidi]]i.<ref name="a">{{netiviide | URL = http://books.google.ee/books?id=dNsVAgAAQBAJ&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Ramon+Julia+carbonate&source=bl&ots=mQlRXDThHQ&sig=1b-1xq7WWRZz6ftMnnVaORgYy5A&hl=et&sa=X&ei=QjgwVMOQA8b0PJv9gfgH&ved=0CCUQ6AEwAQ#v=onepage&q=Ramon%20Julia%20carbonate&f=false | Pealkiri = Carbonate Depositional Environments | Autor = Ramon Julia| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 1983| Koht = Tulsa,
Oklahoma| Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = inglise keeles}}</ref>
==Allikasood==
[[FilePilt:Kuresoo laukad jbg.jpg|thumbpisi|Kuresoo jbg]]
Allikasood tekivad tavaliselt kohtadesse, kus maapinnast immitsevad välja [[langeallikas|langeallikad]]. Nendes paikades tuleb vesi maapinnale ning valgub laia rindena alale laiali. Enamasti paiknevad väikese vooluhulgaga immitsevad allikad soodes lähestikku.<ref name="g">Lõokene, Erna 1961. Allikalubja geoloogiast Eesti NSV-s. Antropogeeni geoloogia. – ENSV Geoloogia Instituudi Uurimused 7: 135–145.</ref>
Soode kujunemist soodustab pinnalähedane põhjavee tase ja olukord, kus [[sademed|sademeid]] on rohkem, kui neid [[aurustumine|aurustuda]] jõuab. Allikasoodes, mis on tekkinud [[nõlv|oruveerude]] jalamile, võib aastatuhandetega olla settinud meetrite paksused allikalubja [[lasund|lasundid]]´id. Järskudele veerudele settinud kuue-seitsme meetri paksused lasundid võivad oluliselt muuta veeru [[morfoloogia|morfoloogiat]]t ning kujunevad nn [[pseudoterrass|pseudoterrassid]]id. Väga hea näide pseudoterrassidest Eestis on ebaterrass [[ööbikuorg|Rõuge ööbikuorus]].<ref name="j"> Lõokene, Erna 1968. Allikalubja levik ja iseloom Haanja kõrgustikul. TRÜ Toimetised. Töid geoloogia alalt IV, Tartu: 3–33</ref>
Allikasoo läbilõikes võib kõige tavalisemalt näha [[turvas|turba]]- ja allikalubjakihtide vaheldumist. Allikalubja settimine on väga tihedalt seotud temperatuuri muutustega, seega arvatakse, et allikalubja levikut kujundavad [[kliima|kliimamuutused]]muutused. On teada, et [[holotseen|Holotseeni]]i alguses tõusis temperatuur lühikese ajaga mitu kraadi ning täheldatud on ka sademete hulga suurenemist. Samuti teame, et antud [[ajastik|ajastikul]]ul oli allikalubi laialt levinud. Neid kahte fakti arvesse võttes ilmneb tõesti otsene seos kliimamuutuste ja allikalubja settimise vahel.
Allikalubja settimine on viimastel aastatuhandetel mitmel pool märgatavalt vähenenud ning Eestis lausa peatunud. Nende muutuste põhjused pole aga päris selged. Arvatakse, et allikalubja settimine on vähenenud kliima jahenemise ja inimtegevuse tõttu. Inimtegevusest tingituna on paljud metsad [[raadamine|raadatud]] põldudeks, ehk fotosünteesivõimelised taimed on välja juuritud. Sellega on aga otseselt vähendatud süsihappegaasi sisaldust pinnases ning kaltsiumkarbonaadi lahustuvust põhjavees.<ref name="c">{{netiviide | URL = http://www.eestiloodus.ee/artikkel4583_4560.html | Pealkiri = Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini | Autor = Laimi Truus, Mati Ilomets| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 02.10.2014 | Keel = eesti keeles|}}</ref>
Harvematel juhtudel kujuneb allikasoo [[tõusuallikas|tõusuallika]] ümber, kus lubi ja turvas settivad allikalehtri ümber. Kui maa seest tuleva põhjavee surve on piisavalt suur, moodustub allika ümber mitme meetri kõrgune turba ja allikalubja kuhjatis. Enamus Eesti allikasookuplitest pole enam aktiivsed, sest maa [[kuivendus|kuivendamise]] tõttu on paljud [[toiteala|toitealad]] rikutud. Suurim teadaolev allikasookuppel on [[soomemägi|Soomemägi]] [[torma|Torma]] lähedal, kuid see on juba pikemat aega kuival olnud. Natuke paremas seisukorras on [[mustivere|Mustivere]] allikasookuppel [[viljandi|Viljandi]] lähedal.
Allikalubja settimisega soid leidub rohkelt [[Saaremaa|Lääne-Saaremaal]], [[lõuna-eesti|Lõuna-EestisEesti]]s [[sakala|Sakala kõrgustik]] kõrgustikuu nõlvadel ja [[kagu-eesti|Kagu-EestisEesti]]s sügavate [[ürgorg|ürgorgude]]udega veerudel. Kõige rohkem allikaid Eestis leidub [[pandivere|Pandivere kõrgustik]] kõrgustikuu jalamil. Sealsed allikad on veerohked ning moodustavad allikajärvi ja on alguseks paljudele jõgedele. Ümbritsevaid soid toidavad allikad aga vähe ning sellepärast settib ka allikalupja väga harva. Allikalupja settib rohkelt soodes, mis asuvad Lääne-Saaremaal, Kagu-Eestis sügavate ürgorgude veerudel ja Lõuna-Eestis Sakala kõrgustiku nõlvadel.
Põhja-Eestis võib esile tuua ainult mõned allikasood: [[ paraspõllu|Paraspõllu]], [[ kämbla|Kämbla]] ja [[ tammiku|Tammiku]]. Needki sood on osaliselt kuivendusest mõjutatud ja allikalubja settimisevõimalus on märgatavalt vähenenud.<ref name="c">{{netiviide | URL = http://www.eestiloodus.ee/artikkel4583_4560.html | Pealkiri = Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini | Autor = Laimi Truus, Mati Ilomets| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 02.10.2014 | Keel = eesti keeles|}}</ref> ▼
▲Põhja-Eestis võib esile tuua ainult mõned allikasood: [[paraspõllu|Paraspõllu]], [[kämbla|Kämbla]] ja [[tammiku|Tammiku]]. Needki sood on osaliselt kuivendusest mõjutatud ja allikalubja settimisevõimalus on märgatavalt vähenenud.<ref name="c">{{netiviide | URL = http://www.eestiloodus.ee/artikkel4583_4560.html | Pealkiri = Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini | Autor = Laimi Truus, Mati Ilomets| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 02.10.2014 | Keel = eesti keeles|}}</ref>
==Kasutusalad==
Travertiini kasutatakse sageli [[ehitusmaterjal|ehitusmaterjalina]]ine. [[roomlased|Roomlased]] kaevandasid travertiinilasundeid, et ehitada [[tempel|templeid]], [[akvedukt|akvedukte]]e, [[monument|monumente]]e, [[amfiteater|amfiteatreid]] ja avalikke saunu ehk [[termid|terme]] Suurim hoone, mille ehitamiseks on kasutatud enamasti travertiini, on [[colosseum|Colosseum]].<ref name="The History Of The Tile">[https://www.youtube.com/watch?v=3HSiERzoEvY The History Of The Tile] (01.10.2014)</ref>
Teised tähelepanuväärsed hooned, mille ehitamisel kasutati travertiini on näiteks [[Sacré-Cœur Basiilika|Sacré-Cœur Basilica]] [[pariis|PariisisPariis]]is, [[Getty Center]] [[los angeles|Los AngelesesAngeles]]es, [[Shell-Haus]] [[berliin|BerliinisBerliin]]is.<ref>[http://www.getty.edu/visit/see_do/architecture.html "The Getty Center"], Official Website (01.10.2014)</ref>
Lubituffil on palju erinevaid kasutusalasid, varieerudes ehitusmaterjalist kunstiteosteni. Tegemist on ka turismiobjektiga, mida on kohapeal huvitav vaatamas käia. Paljud aednikud kasutavad seda oma aedades, et kasvatada erinevaid lupja armastavaid taimi.<ref>http://www.wildgingerfarm.com/BuildaTufaRockGarden.htm (01.10.2014)</ref><ref>http://www.wisegeek.com/what-is-tufa-stone.htm (01.10.2014)</ref>
== Viited ==
{{viited}}
| 